Ma avastasin, et mida rohkem mul tekib pealinnas meeldivaid suhteid ja seoseid, seda enam hakkan ma seda linna taluma.
Ma ei saa veel öelda, et ta mulle meeldiks, aga ma enam ei mõtle, et kuidas on võimalik, et inimesed selles linnas elavad.
Kummaline, kuidas suhted ja sidemed mõjutavad suhtumist ka keskkonda, kus viibid seoses nende inimestega.
Hakkan nägema, et oli ainuõige otsus valida kursus sellesse linna, sest tegelikult on mulle vaja harjumist linnaga, mida ma olen kogu aeg tõrjunud ja mis pole mulle iial meeldinud.
Ainus võimalus see meeldivamaks muuta ongi seal rohkem viibida ja teda rohkem tundma õppida.
Sest tõrjumise põhjus pole ju miski muu kui hirm, et ei saa hakkama.
Kui ma iga kord näen, et tegelikult saan hakkama küll (ehkki teiste abiga!:D), siis hakkab hirm vähenema.
Ma polnudki ainus, kes Suurest Linnast Veel Suuremat Linna kartis, üks naine kursuselt rääkis sedasama. :D
Et talle kohe üldse ei meeldi pealinnas käia ja ta tahaks kohe eemale hoida, kui jälle pealinna kanti sõita tuleb.
Tuttav tunne. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Ma olen pealinna suhtes samasuguseid tundeid tundnud. Tegelikult on seal lihtsalt teistmoodi rütmiga elu ja meil, kes tuleme mujalt, on see harjumatu. Tegelikult elavad ja töötavad sealgi inimesed ja suhe nendega aitab saada osaliseks. Isegi mina, kes sinust tükk maad vanem ja konservatiivsem, ei välista, et suudan seal kohaneda, kui vaja.
Hmmm... hästi tore on see märkus: "...isegi mina, kes sinust tükk maad vanem ja konservatiivsem, ei välista, et suudan seal kohaneda, kui vaja." :D:D:D
mis ma selle konservatiivsega mõtlesin? vist seda, et olen oma urgu ennast juba nii sügavalt sisse kaevanud ja kõik muutused tekitavad võõristust
Jaaah, ja tegelikult on sellest võõristusest ülesaamiseks vaid üks võimalus - aina rohkem ja rohkem viibida seal, kus ei tahaks, et ta saaks tuttavamaks ja lähedasemaks, leida häid külgi ja otsida positiivset. :)
Post a Comment