Võta aeg maha!

Hirm versus armastus.

Hirm -> julgus -> armastus

Eitamine -> julgus -> aktsepteerimine

Kinnihoidmine -> julgus -> lahtilaskmine

Kurbus -> julgus -> õnnelik olemine


Rohkem julgust.

Mida toidad, seda suurendad.
Kas suurendad armastust või vihkamist ja hirmu, see on enda valik ja enda teha.

Nõuab julgust, et mõelda ja käituda oma südame järgi, mitte nii nagu

- kõik teevad
- alati on tehtud
- näha on koheselt saadav kasu

Seks on vist ainus asi, kus on võimalik saada kohene nauding. :D

Enamik tegevusi meie elus ei võimalda saada kohest kasu.

Pettumus on hoolikalt ettevalmistatud tegevus, pruugib vaid seada võimalikult ebarealistlikud ootused, siis on kindel, et pettumused tulevad kiiresti.

Mõtlemine ja käitumine tulgu südamest.

Et elada südame järgi, tuleb teada, mis on sinu südame järgi

- millest sa unistad?
- millist elu sa tahad?

Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid meie piiratud ettekujutus võimalikkusest.
Küll aga võime seada ebarealistlikke eesmärke - nt. tahan saavutada unistused kohe siin ja praegu. See on taas võimalus pettumusteks ja käegalöömiseks.

Inimesed, kes midagi saavutavad, kohandavad maailma endaga.
Tihti pusime omaenda eelarvamuste ringis, tihkamata sellest väljuda.

Kuhu sa oled oma elus tänaseks päevaks jõudnud?
Oled sa peaaegu kohal või on veel pikk maa liikuda?
Mõnes eluvaldkonnas oled ehk just seal, kuhu tahtsid jõuda, mõnes valdkonnas aga pole veel poolel teelgi.

Kas oled praegu selles punktis, kus sa olla tahad?

Suurim tragöödia pole mitte see, et me kord sureme, vaid see, et lubame endil elu ajal seesmiselt surra.
Kui on midagi, mis meid seesmiselt helisema paneb, siis tuleb seda teha, mitte edasi lükata ja tegmata jätta.

2/3 eestimaalastest iseloomustab pidev tegutsemine ja kiire elutempo

67% tunneb, et tema elutempo muutub aina kiiremaks

69% jaoks on aja veetmine mitte midagi tehes ajaraiskamine

73% tunneb, et neil pole kunagi piisavalt aega, et kõik tehtud saaks

(Need andmed põhinevad Emori uuringule aastast 2006)

Suurele osale inimestest ei tule mõtetki, et võiks aega maha võtta.

Peame end väärtuslikumaks, kui laseme ringi nagu orav rattas.
See on ju igati kasulik, siis pole meil aega mõelda ka oma unistustele ja sellele, mida me tegelikult tahaksime ja kas me oma eluga rahul oleme.

Ühel hetkel istume kiiktoolis ja mõtleme oma elule tagantjärele - mis on meie elu olnud? Aina üks meeletu kiirustamine ja me pole märganudki, kui elu on meist mööda libisenud, meie aga pole isegi oma unistusi suutnud ellu viia...

Mäetippudelt ei leia inimene midagi muud, kui ainult seda, mida ta ise sinna kaasa võtab.

Meie otsused kujundavad meie saatuse.

Kolm kriitilise tähtsusega otsust:

1. millele ma keskendun?
* fookus = tunne

Kuhu me fookuse suuname, sinna koondub meie jõud


* minevik/olevik/tulevik - millele sina keskendud?

Totrus on olla kinni minevikus, totrus elada vaid tulevikule ning jätta elamata olevikus

Kui nopid minevikust pärleid ning õpid kogemustest, siis on okei, kuid kui kannad kaasas minevikuvarje ja hädasid, siis enam nii okei ei ole :)


* ise vs teised

Kas mõtlen ainult enda peale , teen, mida tahan, ei mõtle iial teiste vajadustele VÕI keskendun teiste soovidele ja tahan ka teistele head teha

2. Mida see tähendab?
- kas see on lõpp või algus?
- kas mind on premeeritud või karistatud?

Kas halvad asjad on saadetud meile preemiaks (õppetunniks) või karistuseks?

3. Mida ma kavatsen teha?

Kas kavatsen alla anda või edasi liikuda?



2 nähtamatut jõudu, mis meid kujundavad:

- praegusel hetkel - minu seisund (füüsiline-emotsionaalne)

- pikemas perspektiivis (minu uskumused, veendumused, hoiak, väärtused, maailmamudel)

Elu on selline, kuidas me teda vaatame.
Elu sõltub sellest, kuhu oma pilgu fokusseerime.
Täpselt nii ma elu näen.

Ja kuidas oma elu nähakse ning kuidas asjadest aru saadakse, siis hakatakse oma veendumustele tõendeid otsima - küllap neid juba leitakse!
Kuidas tahad elu näha, täpselt nii näedki.

Kui keskendud heale, siis nii ongi, siis näedki ainult head.

Kui sa oled ööbik, siis sa oled ööbik igal pool.

Elus oleneb palju eneseusust - kuivõrd me endasse usume.
Uskumus on alateadvuses kinnistunud arusaam.
Uskumused on meie endi valik.



Kui ma usun, et ma olen milleski väga hea või väga halb, siis otsin ma koheselt põhjendusi selle uskumusele.
Kui miski äpardub, siis mõtlen - no näed, ma ju teadsin, et ma olen äpu ega saa millegagi hakkama!!!
Heade asjade puhul nii kiiresti enesekiitus ei tule - kahjuks...

Inimene teeb ruttu ennatlikke järeldusi ja ennustusi.

Meie eneseusaldus suureneb, kui otsime kinnitusi oma elust meie positiivsetele väidetele.
Sagedamini otsime ühe asja, milles meil ei läinud hästi - ja siis muudkui ketrame ja võimendame seda.

Kinnita endale: ma olen inimesena tõeliselt väärtuslik ja vahel võin teha uskumatuid lollusi.

Kasulikud uskumused:

- ma olen vajalik ja väärtuslik
- mul on olemas kõik sisemised ressursid, mida vajan õnnestumisteks
- igale probleemile leidub lahendus
- pole läbikukkumisi, on vaid õppetunnid


Kas tead, mis on geeniuse ja tavainimese vahe? Kui tavainimene leiab probleemile lahenduse, siis on ta sellega rahul, sellega asi piirdubki, kuid geenius hakkab lahenduse leides otsima veel uusi ja uusi lahendusi. :)


Õnneliku elu lihtne valem on 4A
- armastus
- austus
- ausus
- avatus


Kui sul on eneseusaldus, siis oled sa väärikas, siis jagad austust, armastust ning avatust ka teistele.

Et anda teistele head,
pean laulma ka endale oodi.