Mõttetu varustus

Ma ei oska kunagi mitmepäevasele reisile minnes asju kaasa pakkida.

Ma jään alati liiga kauaks kaalutlema, kas seda või teist asja on ikka vaja ja äkki ikka igaks juhuks oleks vaja kaasa võtta. Pigem siis võtan kaasa, kui et maha jätan. Ennem olgu rohkem asju, kui et midagi puudu tuleb! :)

Sellepärast on mu reisikott tavaliselt mitmepuudane, sest mu "sõjavarustus" on alati ülepingutatud.:D

Sest tavaliselt läheb mul mõtlemisega nii kaua aega (pikatoimeline noh!:D), et hakkab juba kiireks minema ja mees kamandab juba autosse ja see tähendab seda, et tuleb siis asjad kotti visata, jõudmata kaaluda, kas neid ikka tegelikult ka vaja on! :D

Seekordki sai mul kaasa suuremal hulgal varusukapükse, sest mul on paaniline hirm sukapükste katkimineku ees, selleks otstarbeks peab ikka mitu varupaari kaasas olema!
Siis oli mul muidugi väga rumal mõte, et ma jõuan näidendite tekste õppida ja raamatut lugeda! Loomulikult olid need mul kaasa taritud!!!!

Ja naiivitar olin ka loengumaterjalide osas - arvasin, et väga mõistlik on varustada end suure süstematiseeritud kaustaga, aga kes siis tänapäeval enam käsitsikirjutamisega vaeva näeb ja veel vähem sellega tudeerijaid koormab!!???
Oh ei! Kõik jaotusmaterjalid olid loomulikult trükitud ning eraldi kaustas - jälle minu aps!
Ja kott selle apsu tõttu kah raskem!

Ainus, mida polnud vaja kahetseda, oli mu kosmeetikavaramu, selles osas olen parandamatu. :P
Mees veel küsis mu tohutut hulka kreeme (küll näole, kehale, jalgadele ja kuhu veel iganes :D) nähes, kas mul ikka on neid kõiki vaja, tema pidavat küll ilma hakkama saama... :D:D:D

Nii oli pool mu koti sisust täiesti tarbetult kaasa veetud (miks ma küll ometi ei õpi oma kogemustest???), teine pool õnneks läks asja ette.
Asi seegi.
50% kasu pole ju ka paha. :D

Aga arenemisruumi on. :)