Pimekohting

Kolmapäeval loengute vaheajal helistasin ja leppisime kohtumise õhtuks kokku. Kuna ma olen suhteliselt äpu pealinnas liiklemise osas, siis jäi kokkulepe väga lollikindlasse kohta, et ma ikka kohale mõistaksin minna... :D:D:D

Loengutemajast otsustasin oma ööbimispaika minna taksoga, sest hakata sellises lumesajus ja meetripaksuses lumes oma mitmepuudase kotiga sumpama ei tea kuhu - no tänan, ei!!!

Taksot sain oodata kolmveerand tundi. Loengutemajas ilmselt juba arvati, et ma asutan ennast seal ööbima!! :)
Õnneks pääsesid nad kõige hullemast - ma ikka lahkusin nende valdustest enne sügavat ööd!!! :D:D:D

Taksojuht juhtus olema õnnetuseks väga jutukas ja see ei meeldinud mulle. Ma oleksin tahtnud omaette mõelda ja mitte keskustellu sukelduda, aga millegipärast arvab mõni taksojuht, et jube tore on, kui ta on seltskondlik ja aina vestleb.
No ega ikka ei ole küll.
Aga küllap oli see mu enda tuju süü.
Ma ei peaks ju kuidagi halvustama inimest, kes püüab olla lahke.
Ma lihtsalt ei ole nii avatud, lahke ja seltskondlik, nagu paljud arvavad.
Ja kindlasti oleneb see inimesest ka, kellega ma end hästi tunnen ja kellega mitte. Temaga ma ei tundnud end hästi, kuidagi libe tundus.
Sest üleüldiselt olen ma väga vaikne, häbelik ja tagasihoidlik, aga seda ei usu loomulikult mitte keegi. :D:D:D
Ma lihtsalt oskan endast vale mulje jätta. :D:D:D

Ööbimiskohas registreerisin ennast sisse, valvuripapi oli ekstraaeglane, aga muutus väga lahkeks, kui olin spetsiaalse kaardi ära täitnud ja ta mu elukoha ära nägi. :)
Tuli välja, et tal sugulasi siinkandis ja ta ise kah ikka Eestimaa äärealadelt pärit. Vaat kui oluliseks võtmeks inimeste vahel võib osutuda elukoht! :)

Seadsin end sisse, toaga jäin rahule, sest ma olin vaimustuses privaatsusest (üksi toas!!!), siis uurisin valvuripapilt, kuidas ma vajalikku kohta jõuaksin, ja läksin vastu kohtumisele tundmatuga. :)
Täielik pimekohting!!! :D
Ta oli saatnud mulle sõnumi, mis tal seljas on, mina omakorda kirjeldasin oma riietust, eksimisvõimalust polnud. :)

Muidugi oli mul inimesest oma ettekujutus, aga see ei pidanud sugugi paika, seetõttu vaatasin koheselt üle tema riietuse, kas ikka on seljas need riided, mida sõnumis oli kirjeldatud :D:D:D Pärast tegi see meile kangesti nalja! :D

Aga väga tore oli!
See oli minu jaoks väga oluline, et esimesest hetkest alates ei mingit võõristust ega distantsivajadust, vaid ta oli kohe OMA.
Imetore õhtu ja suur rõõm kohtumisest.

Seda head tunnet kannan endas siiani.
Minuga ei juhtu seda esimest korda, et kohtun inimesega n.-ö. pimekohtingul ja ma oleksin teda juskui juba ammu tundnud.
Sugulashinged leiavad üksteist???
Mis iganes, aga olen rõõmus asjade sellise arengu üle.

Hilisõhtused sõnumid tekitasid lisapositiivsust. ;)

Väike morjendus vaid sellest, et minu sõnumid kippusid kuskile toppama jääma...