Meil on majas turvamees.
Selline priske vanahärra. Vahest ta polegi väga vana, aga mulle ehk lihtsalt tundub ta vanana. Suurte hülgevuntsidega.
Täna ütles, et ma olen alati nii kena ja magus tüdruk, väga ilusti sätitud.
Miks mul klomp kurku tõusis ja ma ennast väga vastikult tundsin? Sõna "magus" kõlas väga nilbelt.
Libe ja jälk oli see, ehkki ta naeris ja tegi justkui oma arust nalja.
Ma olen temaga tööalaselt küll seni normaalselt lävinud, pole kunagi flirtinud (hoidku jumal selle eest!!!) ja ma pole märganud temas selliseid jooni, mis eemaltõukavalt mõjuksid, aga nüüd mu suhtumine temasse muutus. Kahjuks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment