Emotsionaal-käitumishäired

Konfliktis võidab see, kes teisele väiksema moraalse kahju põhjustab.
See, kes jääb enesekindlaks, on võitja.
Ole väärikas ja ükskõikne.

Sotsiaalsed suhted : aktsepteeritus ja kuuluvus on inimese põhivajadused.

Meie suhted mõjutavad meie tundeid ja meie tunded mõjutavad retsiprookselt meie suhteid.

Tajutud füüsilise ohu korral valmistub meie keha võitluseks või põgenemiseks, tunneme viha või hirmu, samad tunnused ilmnevad ka tajutud psüühilise ohu korral (oht eneseväärikusele - öeldakse halvasti, alandatake - , kuuluvusele - meie seltsis ei taheta olla -, armastusväärsusele - tajume, et meid ei armastata).

Reaktsioon stiimulile sõltub sellest, kuidas seda stiimulit subjektiivselt tajutakse, seejuures pole oluline, kas oht on reaalne või kujutletud, oluline on, kas tajutakse olukorda enda suhtes positiivsena, negatiivsena või neutraalselt.

Inimese emotsionaalsed vajadused on väga olulised. Põhivajaduseks on vajadus armastuse järele, vajadus tunda end soovituna, vajadus kaitstuse ja turvalisuse järele.
Me võime endale mõnel eluperioodil selgeks teha, et antud ajahetkel ei saa me rahuldada oma vajadust nt. armatuse järele, aga see ei tähenda, et see vajadus ise kuhugi ära kaoks. Mitte kuhugi ei kao.


- - - - - - -


Loeng oli palju-palju pikem. Mina noppisin enda jaoks välja praegusel momendil olulise.
Kõik muu oli ka oluline.

Ma tegelikult kartsin, kuidas ma koolitusel vastu pean, sest olin öösel vähe maganud ja kartsin end tukkuma jäävat.
Õnneks oli mul vaja tegelda kohvipausidega, seega polnud võimalustki tukkuda, jooksin ja rabelesin mitmel rindel.
Rahulolematuid oli ikka, sellegipoolest poleks keegi tahtnud minu nahas olla.
Aga see ei takistanud virisemast, kui kõik ei olnud täpselt nii nagu neile oleks meeldinud. Olgu pealegi, ma ei osanud ehk tõesti kõigile nüanssidele mõelda, sest mulle kukkus see roll sülle ootamatult, aga ma arvan, et sain oma asjadega kenasti hakkama ja nurinat küll ära teeninud ei olnud.

Loengu vahepeal oli veel töökoosolek, siis jätkus loengusari.
Mina siiski tulin varem ära, sest pidin õigeks ajaks Suurde Linna jõudma.

Palusin lektoril viimane kohvipaus varem teha, siis jõuaksin kõik korda teha ja bussile joosta, aga nagu kiuste ei pidanud ta seekord ajast üldse kinni ning lükkas pausi lausa 25 minutut edasi. See oli minu jaoks katastroof, tegin ülehelikiirusel nii palju kui jõudsin, aga homme pean ikkagi lõplikult korda tegema minema.

Ma kohe tundsin, et mul tekkis emotsionaalne käitumishäire selle peale, kui ma ekstra palusin teha paus varem, et jõuaksin bussile, kuid seda ignoreeriti, mistõttu ma ei jõudnud kõike korda teha, rääkimata sellest, et oleksin jõudnud kodust läbi joosta ja olulise asja veel ära teha...

Nii et õnneks sain ka sellest koolitusest kasuteguri - mingi häire endal ikka tuvastasin!!!:D:D:D