Täna käisin vaatamas A. Kivirähki tükki "Meri ja Orav".
Kommerts, eriti seetõttu, et tegu oli 46 minutilise näidendiga, kusjuures pilet oli vaat et kallim kui tavaliselt.
Nuter ja Vaarik oma tuntud headuses oma tuntuks mängitud rollides.
Tegelikult ei midagi uut, kuid mulle tundus, et ma vajasin meelelahutust, mida Kivirähk väga hästi pakkuda suudab.
Tema tekstid meeldivad mulle.
Hästi mängitud, ehkki vahepeal mulle tundus, et Vaarik hoiab naeru tagasi, et mitte kõva häälega turtsuda - oli ka raske tõsiseks jääda, kui saal naerab ja tekst ning situatsioon ongi naljakad.
Ometi baseerus see minu arvates puhtalt juba varem loodud karakteritele, mida nüüd kommertsi eesmärgil ekspluateeriti.
Aga ei saa öelda, nagu poleks head muljet jätnud.
Normaalne meelelahutus.
Ja just seda ma läksin praegu teatrist otsima. Tavliselt tahan teravaid elamusi või midagi järelemõtlemiseks või midagi raputavat, kuid täna vajasin meelelahutust.
Oli vaja end turgutada.
Häirib, et mitmetele etendustele ei saa üldse pileteid, kui neid juba mitu kuud ette ära ei osta. No aga kust ma mitme kuu peale ette tean, kas ma saan üldse minna või ei?!
P.S: Mingit kava ma kusagil ei näinud, ju siis arvati, et nii tuntud näitlejad, et pole mingit kava vajagi. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment