Monday, June 2, 2008

Õitsev ilu

Praegu on kõige ilusam aeg!
Sirelid õitsevad, kastanid, pihlakad ja kõik muu ka!
NII ILUS ON!!!!
Ei jõua ära imetleda, milline ilu on loodusel varuks, kuidas ometi on võimalik midagi nii kaunist välja mõelda??!!
Ja sinna juurde veel linnulaul - kas on iial ilusamat muusikat võimalik luua??!!

Milliseid emotsioone looduseilu tekitab!

Meil oli möödunud neljapäeval kohaliku tähtsusega sündmus ja sellega seoses eksponeeriti ka toimunud fotokonkursi võidutöid - kõik meie oma kodukohast tehtud pildid.
Ja millised pildid!!!

Ma olen ju ise ka pildistanud oma kodulinna, muidugi on meil väga ilusaid paiku, mul on oma lemmikkohad, kus kõige meelsamini käin ja mida ka ise olen ohtralt pildistanud.

Aga näha ka teiste inimeste silme läbi meie fantastilisi vaateid - ei, ilusamat linnakest Eestis ei ole!

Hommikused uidud

No on ikka ütlemata mõnus ärgata tund aega tavalisest hiljem!
See tähendab - mitte veerand kuus, vaid veerand seitse.

Vahe on enesetundes. Veerand kuus ärgates olin ikka unine ja raske oli silmi lahti teha, veerand seitse oli organism ise valmis ärkama.
Ja kui aus olla, siis tegelikult võiksin veelgi kauem magada, aga mulle ei meeldi hommikune välk-kiirustamine.
Tahan rahulikult toimetada ja aeglases rütmis tegevustega ärgata.
Mul läheb kohe süda pahaks, kui ma pean hakkama ülepeakaela tormama.

Paljud ei saa sellest aru, kuidas võib hommikul ärgata tund-poolteist varem ainuüksi selleks, et rahulikult oma hommikukohvi juua ja ajalehte lugeda. Pigem ollakse valmis magama viimase võimaluseni ning siis välgukiirusel end tööleminekuks valmis seadma.
Une arvelt mõnulemiseks naljalt aega ei võeta.

Ega ei saa salata - talvel pimedaga on natuke raskem ärgata ka, suvel seevastu on see puhas rõõm, kui päike tõuseb ja lindude vidistamine kostab tuppa, soojal suvehommikul on mõnus rõdulgi kohvi juua...
Siis ei raatsigi kaua magada.

Niisugustel hommikutel tuleb ammuse unistusena silme ette pilt maakodust, kus lõhnavate sirelite kõrval oma hommikukohvi juua.