Abielutruudus - igav?????

Käisin kursusel. Teemaks inspiratsioon.
Tegijaks R.
Ühest bussist jäin maha, õigemini oli buss marsruuti natuke muutnud, siis oli mees nõus mind Suurde Linna viima, ehkki ma isegi ei palunud teda, ise pakkus. Hea mees mul. Tänu temale jõudsin õigeaegselt kohale.
R-il oli küll mind nähes näoilme, et mina mina siit otsin??!! :D:D:D
Aga vastupidiselt R-le olen seda meelt, et midagi õppida on alati. :)

Oligi väga huvitav. Alguses rääkis ta väga huvitavalt, siis tegime etüüde. Põnev.
Tema arvates on teatrilavadel praegu igav seetõttu, et inspiratsiooni on liiga vähe, lavastajad tahavad liigselt ette ära mõelda, kuidas peab tegema ja kuidas näitlejad peavad mängima.
No99 oli positiivse näitena toodud kui väga hea teater, mis kasutab palju näitlejate inspiratsioonil põhinevat - ja tulemus on huvitav.

Nagu ta ütles, et autoritruudust on võrreldud abielutruudusega. Et kas see on hea, kui oled palju aastaid abielus ja ühele naisele (mehele) truu - kas see rikastab Su elu või teeb vaesemaks??? Samuti on autoritruudusega - kas järgid täpselt autori teksti ja visiooni, saades igava tulemuse, või lased improvisatsioonil ja uudsusel valitseda, saades hoopis uue ja põneva lavastuse. Teater ei peaks R.-i sõnul olema kirjandusteose sõnasõnaline peegeldus.

R-i arvates on igasugune truudus väga igav, pidades silmas siis nii abielulist kui autoritruudust. :):):)
Vaat see on nüüd arutlemise koht - kas truudus on igav või on see just inspireeriv ja täiuse poole püüdlemine?
Ja küllap on nii palju erinevaid arvamusi, kui palju on inimesi. Küllap on siin omad poolt ja vastu argumendid, kes kuidas asju näeb ja mis on tema prioriteedid - on need põlised väärtused või naudingutejanu... Ja tavaliselt on asjad hoopis värvilisemad, mitte nii must-valged, põhjuseid ühele või teisele poole kaldumiseks võib olla väga erinevaid ja väga mitmeid.

Etüüdid olid huvitavad. Ja partnerid olid huvitavad...;););) Eriti üks neist. :) Meil oli ka väga inspireeriv etüüd... :)
Aga see selleks.
Kuna see koolitus oli lühem, kui ma arvasin, siis oli mul võimalus mehega koju tagasi saada, ehkki varem olin mõelnud, et jään Suurde Linna, kuna õhtul on mul veel teatrisse minek.

Aga kuna nüüd jäi vahepeale väga palju vaba aega ja ega mul selle ajaga midagi mõistlikku polnuks peale hakata, siis pidasin paremaks vahepeal kodus käia ja siis tagasi sõita. Ehkki korraks mõtlesin, et käin sel ajal kinos....

Pealegi oli tütar nii head süüa teinud!!!
Eile tegi ka.
Ma otsustsingi nüüd köögiohjad tema kätte üle anda, siis on meil lootust iga päev väga head süüa saada. Mina oskan ju ka head süüa teha, aga ma ei viitsi, pole nagu erilist stiimulit pingutamiseks. Nüüd pingutab mees, et MULLE süüa teha. :D:D:D

Aga ma heameelega delegeerin tütrele selle asjaajamise, kui talle meeldib, siis on tal väga hea võimalus kätta harjutada. Ja tal tuleb see tõesti hästi välja. Mulle tundub, et siin mängivad head geenid rolli, mul on kõik lapsed supersöögitegijad!:D:D:D