Täna oli taas pikk ja kiire päev.
Ma sain alles pool üheksa töölt tulema. Hea, et meid kolleegiga juba välja aeti, muidu mine tea, kauaks me jäänud oleksime.:)
Pakilised asjad sain ära tehtud, osa asju jäi veel homsekski, aga ma tõesti lihtsalt enam ei jõudnud. Vahepeal aitasin kolleegi ka küll paberimajanduses, küll transporditöölisena. Mina oma kõpskingakestes nägin selles viimases ametis (mööblitassijana!!! :D) muidugi eriti hea välja! :)
Kui koju hakkasin tulema, siis hetkeks mõtlesin, kas haaran veel mõned asjad koju kaasa (no ikka lootuses veel kodus ka tööd teha!!!:D), aga siis lõin käega - ei, ma ei taha kodus enam ühtegi tööasja näha!!!
Ja mõelda kah ei taha! Kas sellest juba küll ei ole, et ma hiliste õhtutundideni tööl sekeldan!?
Kodus tahan lihtsalt korraks lõõgastuda ja siis magama minna, sest eelmine öö jäi une poolest õige napiks.
Kõige naljakam oli see, et täna jäi proov ära - no täitsa õnneks! Mina küll ei kujuta ette, mismoodi ma oleksin oma asjad valmis saanud, kui oleksin pidanud veel Suurde Linna minema, no siis ma olnuksin küll püstihädas!!
Ei, muidugi pole naljakas see, et proov ära jäi, vaid see, et mees rõõmustas, et jumal tänatud, siis ma olen vähemalt ühel õhtul kodus!!! :)
Kahjuks pidi ta ikkagi pettuma, mind polnud nagunii kodus... :) :) :)
Aga homme on mul igal juhul plaan poolepäevane tööpäev teha, ma tunnen juba praegu, et ma ei kannata seal lihtsalt kauem väljagi.
Praegusel hetkel on küll kõik tööasjad nii üle visanud, rabelemist on palju olnud, küllap ka magamatus oma rolli mängib - selle taustal on heameel mõningatest rõõmsatest hetkedest, mis südame soojaks teevad ning pingelistest aegadest üle aitavad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment