Õpiabi

Oeh, mis ma täna tegin...
No eile, kui ma koju jõudsin, tuli tütar oma käsitööga - mina hakaku küll heegeldama , küll kuduma!
Taevakene, kas meil sellest vähe on juttu olnud, et tehku ise oma asjad õigeaegselt valmis, et mina enne viimast tundi ei peaks hakkama tõmblema ja öösel üleval istuma, et tema halba hinnet ei saaks!!!
Olgu, jätame siinkohal arvustamata minu halva kasvatuse :) :) :), aga no kaua võib??!!
Hea küll, ma ei salga, muidugi olen ma lapsele kõik vajalikud asjad ära teinud, kui ta omadega jännis on, aga sedapuhku olin tõesti väsinud ega viitsinud kohe üldse mitte hakata sõrmega õpetussõnu ajama ja seda dešifreerima, et mismoodi ma tegema pean - no kohe üldse ei jaksanud öösel üleval istuda!
Mul tuli kohe võitmatu uni silma, kui ma käsitöö peale mõtlesin!! :) :) :) Tema punnitas küll oma kudumist seni, kuni enam silmi lahti ei jõudnud hoida, aga heegeldamine jäigi sinnapaika...

Einoh, ma pean ütlema, et ega ma käsitöös äpu ei ole, aga kooliajal ma eriti sellele pihta ei saanud, kõik tundus nii raske ja arusaamatu, ikka tegi ema mulle suurema osa asju ära - ja mis seal salata, just samamoodi öösel enne käsitöö tundi, sest ma polnud viitsinud ise natukesehaaval teha (mida ma oma lapsele praegu soovitan!!! :D:D:D)

Siis, kui enam sundust ei olnud, õppisin omal käel õmblema (ja õmblesin endale ja perele suurema osa garderoobist selga), heegeldama (ja heegeldasin diivani- ja voodikatteid massiliselt, patjadest rääkimata...), kuduma (ja kudusin endale veste ja kampsuneid), tikkima (ja tikkisin patju koju ja kingituseks) - kõigega saan hakkama.

Aga õpilaste käsitöös on muidugi see nipp, et tahetakse neile natuke mitmekesisemalt õpetada, kui mina seda kunsti valdan, ma ei võrdlegi end suurte käsitöömeistritega!!! :D - ja siis peaksin ma hakkama näpuga järge ajama, kuidas täpselt teha tuleb, et kukuks välja midagi sellist, mida õpetaja on mõelnud. :)
See võib minu blondiiniajule pisut keerukaks osutuda, eriti öisel ajal... :D:D:D

No igal juhul jäid mu kõrvad lapse palvetele kurdiks ja otsustasin näidata järjekindlust, et tehku ise valmis oma asjad, ja kui saab halva hinde, siis on see tema enda süü!

Hommikul tuli ahastav telefonikõne lapselt, et ta on saanud ühe selle töö eest, mida tal esitada polnud, no siis hakkas minul kripeldama! :D

Jooksin ise koju ja tirisin töö juurde tema heelgeldustöö ning lasin kätel väledalt käia. Tegin siis mingi üllitise valmis, et ta veerandiks kolme ei saaks!
Tea, kas see päästis, aga nelja ta kätte sai, sest töö polnud lõpuni valmis - no kus ma siis jõudsin!!?? Vahepeal oli ju vaja ikka päristööd kah teha!!:)

Kuigi ta muretseb oma hinnete pärast, ei motiveeri see teda ikkagi järjepidevalt näiteks käsitööga tegelema - kui ikka väga ei meeldi, siis ei meeldi.
No ma ei saa talle seda ka pahaks panna, tegelikult koob ta usinalt ja üleüldse - armastus käsitöö vastu võib tulla ka hiljem, onju? :)

Nojah, ja ega see käsitöö viis teda ka puhtviieliste hulka poleks tõstnud, üks raske aine on tema jaoks veel, milles ta polnud nõus mingeid töid ümber tegema, ja see tuli tal ka nagunii neli.

Ma ei tea, kui paljud vanemad oma lapsele üht-teist ära teevad, mina olen ikka aidanud, kui häda käes.
No kes siis veel, kui mitte ema?!
Kui ma just hirmus unine ei ole....
Ehkki olen ka pooleldi kinnisilmi tikkimistöid teinud :) :) :)