Eraklik

Eraldi peatükki vajab minu üksindusearmastus. :)

Ma olen selles suhtes vist kiiksuga, et mulle tõepoolest meeldib olla üksi toas, kui asi puudutab ühiselamuid vms. ööbimiskohti. No ei taha ma olla ühes toas kellegagi, keda ma ei tunne. Ma tunnen end ahistatuna, ma pean pidevalt arvestama kellegagi, ma ei saa näiteks hommikul kella nelja-viie ajal panna tuld põlema ja hakata lugema, kui mul selline tahtmine peaks tulema, sest nii suur egoist ma ei ole, et enda tahtmised esikohale seaksin.
Ja öine ustest käimine - ma jään lausa haigeks, kui ma peaksin kellegi und sellega häirima!

Seetõttu nautisin ma privaatsust ja omaetteolekut ja mõtlesin juba, et järgmiseks korraks peaksin varakult endale sobiva toa broneerima, et ma sellest mitte ilma jääda!

Mulle meeldib, kui saan oma suva järgi kasutada duširuumi ja wc-d ega pea arvestama kellegagi, mulle meeldib kasvõi alasti ringi käia, ilma et ma peaksin kellegi sündsustunnet riivama - pisiasjad, aga olulised minu jaoks.
Mulle meeldib omaette mõtete mõlgutamine, mulle meeldib, et ma ei pea olema vastutahtmist seltskondlik.
Ja ma ei tea ju kunagi, kas satuksin kokku inimesega, kellega ma sobin, või olen määratud ühte tuppa hoopis inimesega, kes on mulle antipaatne või hakkab mulle vastu kasvõi ebameeldivate hügieeniharjumuste poolest...
Ma saan aru, et see võib tunduda imelik, aga ma olen selliste asjades ülitundlik ja mulle võivad vastu hakata asjad, millest teised üldse aru ei saa.

Ja kui miski hakkab vastu, siis pole tuju ka millekski muuks.
Minuga on see küll nii.

Seetõttu nautisin täiega oma privaatsust ning pean ütlema, et isegi kahju oli lahkuda...
Oleksin veel heameelega paariks päevaks jäänud oma eraklikku elukorraldusse... ;)