Tänane päev oli vana prahi äraviskamise päev.
Mul oli ammu vaja töö juures vanad kapid tühjaks teha ja praht minema visata. Igal aastal püüan seda teha, aga ikka jään mõtlema: oot, seda võib vaja minna, seda veel hoian, oi, seda küll ei raatsi ära visata... Jne., jne. Ja nii ei kahanenud praht mu kappides sugugi, vastupidi - aina kasvas.
Aga kuna täna oli mul sundseis, sest pisut uuem mööbel oli vaja kabinetti tarida, siis ei jäänud enam edasilükkamisvõimalust, et küll ma teinekord teen.
Ja siis tundsin äkisti täielikku puhastamissoovi, oli tung minema visata kõik ülearune. Kärmesti haarasin prügikotid ja hakkasin kapist kõike ülearust minema loopima. Ooooh, seda sai 6 suurt prügikotitäit!!! Kas kujutate ette, millist mõttetut träni ma oma kappides hoidsin?! Kohutav!!!
Nüüd leiangi, et tegelikult tuleb väga hoolega jälgida oma tunge: kui on alalhoiutungid, siis ei maksa hakata kappe koristama, sest nagunii tõstad kõik sama targalt tagasi, aga kui on prahist vabanemistungid, siis tuleb seda kohe ära kasutada ja kõik ülearune minema visata, enne kui kahetsema ja järele mõtlema hakkad.
Kui ma mõtlen, kui palju mõttetut träni mul koduski kappides seisab, siis hakkab mul õudne! Ma ju tegelikult ei vaja nii paljusid asju! Küllap oleks õige teha iga poole aasta tagant inventuur, kriitilise pilguga üle vaadata kappide sisu ja kõva südamega mittevajalik minema visata. Kahjuks on minus ülekaalus need alalhoiutungid... Et ÄKKI ikka läheb MILLALGI vaja... Ja seda MILLAL-git ei pruugi mitte iial tulla. Aga IGAKS JUHUKS ikka hoian...
Kuigi - ütlen kohe ära: ma EI OLE ROTT!!! :)
Ma olen üritanud näiteks suurt hulka vanu ajakirju minema visata, aga siis jään neid lugema ja vaatan, et oi, siin on nii huvitavad artiklid, panen selle kõrvale, ma pärast loen.... kuni järgmise korrani, mil jälle geniaalne idee tuleb vanad ajakirjad minema visata.
Öeldakse, et igasugune vana träni kogub koju halba energiat ja hoiab seda kinni - no ma ei tea, võib-olla tõesti. Aga küllap on lihtsalt endal parem olla, kui tead, et pole mõttetult seisvaid asju kappides. Õhku ka hingamiseks rohkem.
skip to main |
skip to sidebar
Blog Archive
-
▼
2007
(341)
-
▼
August
(55)
- Asjad ripakil
- Halb päev ja hea teater
- "Voldemar"
- Paulo Coelho "Palverännak: Maagi päevik"
- Pangašokk
- Ikka armastusega
- Vana praht
- Väsinud
- Õigusest olla õnnelik ja Armastusest
- Elina Hirvonen "Et tema mäletaks sedasama"
- Maimu Berg "Unustatud inimesed"
- Õige aeg lapse jaoks
- Kujutluspildid
- Pildikesi elust enesest
- Tantsust
- Tänane imeline hommik
- Blogilaupäev
- Ikka kadunud
- Nii või naa
- Muutumatud asjad
- Uuest elust
- Rahakott kadunud
- Kerttu Rakke "Küpsiseparadiis"
- Puhkepäevast
- Idüll
- Aastapäevast
- Langevad tähed
- Rassismist
- Kokkutulek
- Sõbra tugi
- Tabuteemad
- Lastekasvatamisest
- Tavaline elu
- Kas elu on juhuste jada või ettemääratus?
- Sinilindu otsimas
- Mitmepalgeline
- Sõna jõud
- Barbara lugu
- Üllatus
- Meeldivad emotsioonid
- Kuidas see nüüd oligi...?
- Läänerindel muutusteta
- Enne pikemat pausi
- Tähtpäev
- Ankeet
- Tahaks olla mõistlik
- Pilves
- Palun võtke minult mälu
- Elust enesest
- Patune lugeja
- Vanusevahest
- Vaikne ööelu
- Gurmaanlusest on asi kaugel
- Tahan ära
- Sõprusest
-
▼
August
(55)
3 comments:
Oh, see on nii tuttav tunne. Kodus pole ruumi liikudagi, aga mingil nostalgilisel põhjusel hoiad seda ja teist ja kolmandat... Kui siis kätte võtad ja midagi kottidesse kokku korjad, et ära anda kellelegi, siis avastad, et see polegi nii lihtne - pole õiget kohta kuhu viia. Ja siis on need asjad kottides ikka sul jalus. Ma mitu korda niimoodi jamanud.
Üleliigse kola vastu aitab suurepäraselt kolimine. Kuigi see on muidugi liiga ekstreemne variant ja iga kord seda kasutada ei saa. Mina olen pidanud kahjuks või õnneks iga paari aasta tagant jälle kolima ja ilmselt seetõttu VEEL ei upu asjadesse, kuigi ikkagi on mul neid ilmselgelt liiga palju. Püüan ennast parandada.
Aga mis puutub energia kinni hoidmisse, siis see näib tõsi olevat. Kui kaua aega sassis olnud elamine/kapp/laud/tuba korda teha, siis läheb enesetunne paremaks ja tihtipeale leiavad ka probleemid lahenduse.
Eh,hea, et teisedki sama probleemi käes aeg-ajalt vaevlevad! :) Nostalgia on tõesti koristamisel väga halb kaaslane, ta muudkui sosistab kõrva: ära viska ära, see on mälestus sellest ja tollest...oi, seda küll ei saa ära visata...oot, selle paneme kõrvale...
Äraandmisega on jama tõesti, aga me oleme selle lahendanud niimoodi, et oleme prügikotid kenasti õue prügikastide kõrvale seadnud ja tavaliselt on need järgmisel hommikul sealt kadunud. Lohutame end sellega, et ehk läksid need asjad kellelegi, kellel neid vaja on.
Kolimine on tõeliselt hea meetod kola säilitamise/kogumise vastu, kahjuks pole mul õnnestunud juba 16 aastat kolida. Viimane aeg selle peale mõtlema hakata!:)
Ohoo, ainuüksi elamise üleliigsest kolast puhastamisega saab probleeme lahendada??!! ;):) No seda meetodit ma veel polegi oma probleemide lahendamiseks kasutanud!!! :) :) :) Peaks proovima! :) Aga enesetunne läheb küll paremaks, see on kindel!
Post a Comment