Tänane hommik oli võrratu! Milline mõnus jahedus vastukaaluks neile lämbetele päevadele, mis õnneks mööda said!
Jalutasin metsas, tõmmates sõõrmeisse mõnusat niisket metsalõhna... See on mind alati joovastanud ja mul on tunne, et ma ei jõua nii palju hingata nagu ma tahaksin, et seda kõike endasse ahmida!
Sellistel hetkedel on küll tunne, nagu mu hea sõber Kristiina ütles, et elus on nii palju ilusat, millest kurvastuse hetkedel rõõmu saab tunda... jah, on tõesti, aga ikkagi tuleb kiusakas mõte juurde: oooo, kui imeline oleks niiskes vihmasajujärgses metsas jalutada koos armsa inimesega ja koos temaga nautida seda imelist tunnet, mis sind valdab...
Kõike head ja ilusat tahaks ju jagada endale olulise inimesega, siis on kõik emotsioonid hoopis erilisemad ja meeldejäävamad.
Nii on see muusikaga, filmidega, tantsudega, reisimisega... millega iganes - kui oled seda kõike nautinud koos Sulle armsa inimesega, siis omandavad need Sinu jaoks väga erilise tähenduse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment