Eile öösel ei jõudnudki kirjutada, päeval samuti mitte, sest oli nii pingeline päev hommikust hilisööni välja. Pingeline, aga huvitav. Väga tore ja uudne kogemus. Osaleda, teha, end mobiliseerida maksimaalselt tulemi nimel vaatamata palavale ilmale, harjutada koostööd ja teistega arvestamist.... Väga kasulik kogemus.
Kui siis hilisööl koju jõudsin, siis hakkasin hoopis msn-is suhtlema ja kui nelja ajal lõpetasin, siis ei jõudnud enam muud kui vaid voodisse heita.
Aga nii tore oli näha toredaid inimesi! Kui ikka ilmaäärelt kohale tullakse, siis teeb see südame soojaks ja on tõeliselt armas!
Mul oli küll mõte kasutada nädalavahetust võimalikult maksimaalselt kodu heaks, aga siin ma nüüd siis olen - istun arvutis hommikust saadik ja muudkui kirjutan, küll kirju ja blogisid.
Olen endiselt arvutisõltuvuses. Ja kirjutamissõltuvuses....
Aga kiiremas korras pean lugemissõltuvusse langema! Raamatukogus on juba nõudlus minu käes olevate raamatute järgi! :)
Püüan siis unustada igasugused südant vaevavad probleemid ja tegelda kirjandusega. Tegelikult ei vii ju minu mõtlemised ja muretsemised mitte kuhugi. On mõistlikum elada päev korraga ja mitte mõelda asjadele, mida ma muuta ei saa. Targem oleks tegelda asjadega, mida ma muuta saan. Ja hea oleks nende vahel vahet teha. :)
Hm, ma olen täna täitsa mõistuseinimene, ise kah ei tunne ennast ära! No näis, näis, kauaks seda mõistust jätkub! :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment