Barbara lugu

Suveetendus Rannus "Barbara lugu".
Seda on Rannus juba kolmandat korda lavastatud, kuna lugu on just selles konkreetses kohas juhtunud.
Imeline paik suveteatriks. Koha looduslik foon mängib kaasa. Kaunis armastuse lugu. Traagiline lõpp.


KATA: Pidage kinni, junkrud! pidage kinni ja langege põlvili! Kas te ei näe, kes ma olen? Mina olen proua Rannust. Maha ja rutake mulle suud andma nagu noortele herradele kohane, kui nad rüütli prouaga kokku puutuvad. Kui Jürgen teada saab, laseb ta teid nuhelda! Ruttu! Uhh! Kuidas küll niisugune musu huuli põletab! Kes on esimene? Teie olete mulle meele järele, teie olete minu mees!
GILHARD: Mine koju, vaene loomakene!
KATA: Nüüd olen ma vaene loomakene!? Jaahh?! Kui toomingas õitses, olin ma südamerõõmukene. Nüüd, kus külm tuul metsas puhub, pole mulle muud jäänud kui needmised, rohkesti needmisi selle pihta, kes mind selliseks tegi. Kui ta teed käib, peab minu sajatamine tal kannul käima. Kui ta ratsu seljas sõidab, peab minu needmine tema selja taga istuma. Ning kui ta magama heidab, peab minu äravandumine tema kõrvale voodisse heitma. Äraneetud olgu tema ja kõik, mis temal on!
Saagu, saagu, ma sajatan:
söögu susi su venna liha
kalad õde õgigu!
Tuli söögu su toa seinad,
vihmad määndagu su heinad,
teel sind saatku piin ja leinad!
Jürgen: Pea suu, nõid!
GILHARD: See oli tõesti kole needmine. Jumala pärast, kas see polnud mitte Oruveski möldri tütar Kata?
JÜRGEN: Tema ise. Ta läks raisku ja sünnitas surnud lapse.
GILHARD: Vaene Kata! Kui ilus ta oli ja kui kenasti ta tantsis. Ja nii viisaka olemisega... Kes oli see lurjus, kes...?
JÜRGEN: (pärast pikka pausi).... Lähme!



Armastuse laul

Kallis, kas ei tundu Sulle omamoodi ime,
Et just meie kahekesi Rannus kohtusime?
Oled süüdand südames mul kuuma õnneleegi.
Uskuda, et juhtub nii - poleks osand keegi.

R: Süda kuulab südant
Käsi hoiab kätt
Teineteise silmis
näha võime tõtt

Sellest välja me ei tee, et kahjuks nendel maadel
armastajail õnnelikuks saada keelas aadel.
Tule, kallis, tule, näitan Sulle suurt maailma.
Kallis, vajan vaid, et Sina vaatad mulle silma.

R:

Lähme siit ja kuskil mujal loome oma õnne,
miski meid ei kohuta, kui seob meid võimas tunne.
Kallis, teen Sind õnnelikuks, tõotan seda Sulle.
Vajan ainult Sind, kõik muu ei lähe korda mulle!

R:
Kallis, Sinu silmis
näen ma kogu tõtt.