Vanusevahest

Millegipärast mõned asjad hakkavad igal võimalikul moel end näitama. Kellega ka ei räägi, ikka on sama teema õhus. Ma ei teagi, millest see tuleneb, kas on see mingi märk, et sellele peaks rohkem mõtlema või vastupidi - seda esineb igal sammul ja seetõttu pole üldse kõneväärt sellest rääkida.

Hiljaaegu oli mitmel puhul kõneaineks vanusevahe mehe ja naise vahel.
Üks kurtis, et mida mõeldakse, kui vanusevahe on mehe kahjuks mitukümmend (ja veel enam!) aastat, see tegi talle suurt muret. Aga minu meelest pole sel vanusevahel häda midagi, kui inimesed ise end hästi tunnevad. Lohutasin, et teisipidi vanusevahele (naine mitukümmend ja veel enam aastat vanem) vaadataks palju imelikumalt.
See on suhteliselt normaalne, et vana mees on noore naisega, selle peale ei kergitata enam kulmugi. Ja minu arvates ei peaks inimesed, kes teineteisest hoolivad, küll sellest välja tegema, kuidas teised arvavad. Muidugi, kui ennast ise halvasti tuntakse, siis on raske selle üle mitte muretseda.

Teine variant on noorem mees ja vanem naine. Siin võiks kehtida sama mõte, ometi vaadatakse millegipärast sellist koosolemist natuke teistmoodi. See justkui poleks nii vastuvõetav. Ja siin pole jutt mitte kolmest, kuuest või kümnest aastast, vaid samuti mitmekümnetest aastatest.
Minu meelest on tänapäeval suhteliselt tavaline, et naised on meestest 6-10 aastat vanemad, sellega ei üllata enam kedagi.
Naised näevad tänapäeval reeglina nii head välja, et ka 10-15-aastane vanusevahe ei paistagi silma. Mitukümmend aastat juba natuke paistab. Kuid ka siinkohal oleneb ju siiski inimestest endist, kuidas nad end tunnevad. Kui see neid endid häirib, siis tekitab see ka suhtesse pingeid. Kuid kui nad ise end hästi tunnevad, siis pole ka kõrvalolijatel midagi kommenteerida. Küsimus on ju inimeste omavahelises suhtes, mitte vanuses. Mis sellest, et sellise vanusevahe peale hea pilguga ei vaadata. Kuid kui on armastus ja kui on leitud just see õige, kellega on huvitav vestelda, kellega on palju ühist mõttemaailmas, kellega tunned end kui seitsmendas taevas, mis tähtsust on siis vanusel?

Ometi pean ütlema, et mõnevõrra võõristav oli vaadata dokumentaalfilmi, mis rääkis just sellistest paaridest, kus vanusevahe oli ca 50 - 60 aastat. Natuke raske oli uskuda, et noormees tunneb end raugast naise kõrval kõige õnnelikuma mehena maailmas. Kuid kõik võib olla ja kui tema nii tundis, siis on ju tore, et ta lõpuks oma õnne leidis.
Au andes, mis siis vana mehe ja noore neiu puhul teisiti on? Ometi tundub üks suhe justkui loomulikum ja teine mitte nii loomulik.

Milles asi? Kas selles, et läbi aegade on meestel ikka olnud nooremad naised ja mõnedes kultuurides sunnitakse lausa lapsi abielluma? Ja et vanemate naiste suhet nooremate meestega pole eriti soositud?
Ega naised ju niiväga ei kipugi endast väga palju nooremate meestega suhet looma, selle peale vaatavad alalhoidlikud naised siiski ettevaatusega.
Paljudele naistele ilmselt ei tuleks pähegi hakata endast nooremaid mehi vaatama, kui initsiatiivi mehe poolt ei tuleks. Mis võiks köita vanemas naises? Küpsus? Sisemine rahu? Elukogemus? Vaimsus? Mis iganes, küllap on see erinev, oleneb, mida partneris otsitakse.
Vanematele naistele on raske proovikivi endast noorema mehe keskeakriisiaeg, mil mehed sageli vahetavad omavanusegi partneri noorema vastu välja, seda suurem tõenäosus on endast tunduvalt vanema naise puhul.

Aga kokku pannes erinevaid arvamusi leian ikkagi, et vanusevahe ei ole probleem, kui sellest probleemi ei tehta. Tänapäeval on piisavalt mitmeid suhete versioone vanuselisest aspektist lähtudes, mitte kedagi ei üllata ka äärmused. Peaasi, kui inimesed end ise hästi tunnevad.
Klatšimishimulisi ja mürkipritsivaid tigedikke on alati ja igal pool, aga nemad ei tee ilma, häid ja tolerantseid inimesi on maailmas tunduvalt rohkem.