Lõpuks sain selle läbi loetud. Sellest, et raamat nii kaua minu käes oli, oli kasu ikka ka, sest tänu sellele sai ka A. selle läbi lugeda sel ajal, kui me koos R-s olime.
Romaanis on mitu tegelasliini, kõik on piisavalt erinevad, et huvi üleval hoida. Ehkki mõned tegelaskujud jäävad minu jaoks natuke kaugeks pideva alkoholi ja narkootikumide tarbimisega, mõjudes seetõttu kuidagi liiga... ülepaisutatult...? Liialdatult...? Aga võib-olla olen mina väga eluvõõras ja elu käibki niimoodi.
See-eest on ka selliseid, kelle puhul tuleb nii mõndagi tuttavat ette ja võiks paralleele tõmmata nii mõnegi oma tuttavaga. Kohati vilksatab midagi tuttavlikku isegi oma elust. Olukorrad on kohati hämmastavalt sarnased.
On liine ja tegelasi, kelle käekäik rohkem korda ja hinge läheb, küllap need, kelle mõttemaailm või elu enda omaga sarnasemad...
Ja mõned asjad ON sarnased nii elus kui romaanis... Vist on mõningad olukorrad nii tüüpilised, et midagi uut on raske välja mõelda... :)
Aga ei midagi uut päikese all - suhted algavad ja lõpevad, ei midagi püsivat, ei mingeid ülearuseid tundeid, lõbujanu, klatš.... Ei mingit ilusat õnnelikku lõppu. See ongi elu?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment