Kui ma eile hommikul mehele ütlesin, et läheme õhtul tütrega teatrisse, siis oli ta üsna mossis. Ei öelnud küll midagi, aga ma nägin, et ega talle ei meeldinud, et ma teda polnud kutsunud.
Mõtlesin ja mõtlesin, siis küsisin tööl teatrikülastuse organiseerijalt, kas tal veel äkki mõni pilet üle on. Ühe sain. Siis helistasin mehele ja küsisin, kas ta tuleks minuga teatrisse. Kuulsin kohe, et tal oli hea meel, ütles, et tuleb küll.
Ajalooline hetk, sest käisime koos perega teatris!!!:):):) No olgu - poole perega... :D
Selle üle, et ka mees teatrisse tuleb, imestasid suuremad lapsed eriti! See, et mina teatris käin, pole mingi uudis, aga et ISSI TEATRISSE läheb - no see on küll hämmastav! :):):)
Mehele meeldis see etendus ka ja ta tegi teatrielamust enda jaoks huvitavamaks, kabistades mind iga kord, kui laval pimedaks läks. :D:D:D
Teise vaatuse ajal tegin mina sama temaga, esimesel korral ehmatas see teda niivõrd, et ta lausa karjatas! :D:D:D
Nii et meil oli eriti lõbus! :)
Tagasiteel bussis ütlesin mehele, mida ma teha tahaksin. Ta ütles: jajah, tahaks küll, ja hakkas siis rääkima hoopis mingist tagasilla puksist, mis pidi tema kuulmise järgi häält tegema!!! :D:D:D
Appi!!!
Vaat kui valesti võib meestest arvata! Arvad, et temal on ka ainult üks mõte peas, eriti veel pärast nii otsest omapoolset sooviavaldust - aga tema mõtleb hoopis puksidest!!! :D:D:D
Aga võib-olla olen mina lihtsalt väga võhiklik, vahest on tegemist eriti seksikate mootoriosadega... :D:D:D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Eks mehe tõeline suur armastus pidada ikka ta auto olema... sa siis ei teadnud? ;)
Jaaah, mis ma siis ei teadnud... autot vaadatakse palju armastavama ja hoolivama pilguga kui mind... :):):)
Post a Comment