Tuju pole

Nüüd ma küll enam midagi ei tee. Varsti lähen bussile ja sõidan Suurde Linna.
Päevaga olen rahul, sest sain ühe ebameeldiva asja ära delegeerida, mul hea meel, et mina enam sellega tegelema ei pea. :)
Teine asi jooksis ka liiva ja ehkki algul olin pahane, siis sai see kenasti ära klaaritud ja usun, et lõppkokkuvõttes on meile sellest kasu.
Seoses sellega tegin pattu küll, aga mul isegi ei kripelda. Ülemusi majas pole ja ma ei kavatse põdeda mingite pisiasjade pärast.
Hm, muidugi võib sellest hiljem suur pahandus tulla, aga ma ei taha isegi sellele praegu mõelda.
Õigupoolest pole millekski tuju.

Peavalu kummitab ikka, aga siiski on parem olemine kui eile, pealegi tundub täna tablett isegi aitavat.
Tänast proovi ma enam ära jätta ei julge, eilse pärast on isegi natuke piinlik. Püüan täna ikka kuidagi hakkama saada, ehkki tundsin kohe, et valjem hääl ja rabelemine annavad tagasilöögi.

Tahaks hoopis kodus olla... Mees ütleks selle kohta: imet lugu küll!!! Ega seda tihti ei juhtu jah, aga praegu tahan tõesti kodus olla ja lihtsalt nautida vaikust ja rahu.