Väga kehv tunne on.
Olen kellelegi meelehärmi valmistanud ja niigi halba enesetunnet veelgi halvemaks teinud.
See pole esimene kord, kus ma oma sõnade ja kirjutamistega tekitan ebameeldivusi.
Järelikult pole ma ikka veel mõningaid õppetunde ära õppinud.
Teisalt on minu jaoks ebameeldiv ka asja teine pool.
Aga see on minu probleem.
Või ka mitte ainult minu?
Vahel on tunne, et igasugune blogimine tuleb ära lõpetada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Blogimaastikul käib mingi katkutaoline asjandus end külvamas vist. Üks sulges blogi ja siis hakkas ridamisi neid lisanduma ning varsti ongi peaaegu kõik mu lemmikblogid puhkusele läinud.
Aga see vist tähendabki seda, et õues on suvi! On aeg lõpetada kodusistumised soojapuhuri ees teetass peos. ON aeg sõita linnast välja (soovitavalt jalgrattaga!), kuulata linnulaulu, märgata muru tärkamist, käia mitu korda nädalas sinilillepungade piilumisretkel. Ja D-vitamiini peab püüdma! ;)
Ühesõnaga on aeg kolida õue, kallid kaasmaalased, ning lõpetada teistest rääkimine! Suhted (töö-, sõprus-, era) on meie püsivaimad väärtused! :)
Päikest! :)
Blogi ma sulgeda ei taha, sest mulle meeldib kirjutada. Kahju on vaid, kui ma oma arutluste ja mõtisklustega suudan kellegi tundeid riivata ja negatiivseid emotsioone tekitada. Ja ma ei tahaks ka tülli minna kellegagi sellepärast, et kirjutan millestki, mis talle ei meeldi.
Post a Comment