Loid ja tegus esmaspäev

Esimene päev läbi.
Tööl tundsin justkui tahtmist ja energiat küll, aga teha ei suutnud mitte midagi produktiivset, oli üks lame päev, kus ma tegin vaid väga hädavajaliku ja sedagi viimasel momendil.

Komisjoni tormasin paberitega, mis ma olin jõudnud viimasel momendil veel välja printida, kusjuures ma polnud jõudnud neile pilkugi heita, seega sisu oli tume maa! :)
Eks ma kuidagi end välja keerutasin.:)

Kuid ühel momendil öeldi mulle, et pole mind veel niimoodi põlema minemas nähtudki! :D:D:D Võtsin vist liiga aktiivselt sõna, aga mulle tõesti ei meeldi, kui aina on süüdi keegi teine, ainult mitte asjaosaline ise - oo ei! Tema on loomulikult väga korralik inimene ja ei saa kuidagi aru, kuidas on võimalik, et keegi pereliikmetest nii mööda läheb??!!
Minu arvates kõige sulaselgem tegemata töö ja õigustada pole siin midagi!
Ei kannata ma niisugust lodevat suhtumist - aina õlakehitused ja "ei tea" - vastused.

Küllap ma sellepärast siis sõna võtsingi, mida koheselt ka ära mainiti - tavaliselt olla ma nii vaikne ja leebe ja tagasihoidlik... :D:D:D
Hm, ma küll ei tea, paljud mind tundvad inimesed seda arvamust jagaksid??!! :D:D:D

Pigem mind vast selle "põleva" kandi pealt rohkem tuntaksegi. :D

Või siis pole mu tõelist olemust sügavuti nähtud.

Ma ei teagi, kui paljud inimesed üldse teavad, milline ma tegelikult olen.

Ja milline ma siis tegelikult olen? :)

Heh, kui ma seda isegi teaksin! :D:D:D

Õhtul oli proov, jäin hiljaks ja sain üsna vähe teha, aga see-eest tõstatasin küsimuse ikkagi sellest aspektist, et me peaksime jõudma eneses selgusele, miks me lavale läheme ja mida meil öelda on.
Küllap on minus sees veel nädalavahetuse jõud ja energia ning arusaam abist, mida võib lavastaja anda, kui ta vaid oskab. Tunnen teravat puudust just neist analüüsidest ja arutlustest, mis on asja mõte, mis on meie eesmärk, mida me selle lavastusega üldse öelda tahame, miks me üht või teist asja ütleme...
L-ga meeldib just see protsess, kuidas me arusaamiseni jõuame, kuidas kogu töö on suunatud sellele, et kogu trupp saaks ühtemoodi kõigest aru.

Teised ei olnud väga altid kaasa rääkima, neil vist ei ole probleemi... :) Uus neiu, kelle nimegi ma ei tea, oli ainus, kes teemaga haakus.

Ega ma siis väga pikalt ei hakanud rahvast vaevama, lavastaja lubas kah hakata kodutööd tegema. :D:D:D No viimane aeg kah! :D
Hea, kui saab inimesi natuke mõttetööle suunata. :)

Õnneks ootas mees mind ära, sain sellevõrra varem koju. Kui ma oleksin pidanud bussiga tulema, siis oleksin tunduvalt hilisemaks jäänud.
Hea mees mul. :)
Ja ma ei unustanud teda selle eest tänada. ;)