Mõned inimesed on väga jutukad.
Räägivad peaaegu täiesti võõrale inimesele oma elu-olu kõigi üksikasjadeni ära.
Ega ma muidugi ei tea, vahest olen mina ainuke, kellele räägitakse, aga ometi tundub, et mõni inimene ei vali, kellele oma pereasju jutustada.
Aga vahest tal polegi kellelegi oma muredest rääkida.
Ja mina ju kuulan heameelega.
Ma olen kuulanud ja sõnagi sekka öelnud. See kordub iga kord.
Vahel oleksin parema meelega vait ja mõtleksin omi mõtteid, aga ei saa.
Viimasel korral oli tegelikult väga huvitav teemaarendus - mehe ja naise sõprus. See väärib kohe eraldi peatükki ja sellest kirjutan pikemalt teinekord.
Nii pole mul põhjust ka nuriseda, et mõni inimene on väga jutukas, sest sain teada väga huvitava loo.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment