Ei, minust EI OLE täna töölooma, no EI OLE!!!!
Ma ei suuda mitte millelegi keskenduda, ehkki tean, et peaksin tänase päeva jooksul vähemalt paari pakilise asjaga valmis saama.
Aga ei suuda.
Ja ei taha ka.
Vägisi sunnin end natukesehaaval ikka midagi tegema, aga ei tunne sellest ise ka rõõmu.
Ja paha on olla.
Vist vähesest unest tingituna.
Sest muud põhjust ju ei ole.
Aga see-eest on ilm ilus.
Seda ma ju ometi märkan.
Järelikult siiski elan.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment