Sunday, April 13, 2008

Järjest ja järjest ämbrisse

Eilne matusele sõit oli väljaspool igasugust arvestust.
Tegelikult oli mul plaan hoopis tegelda kaubanduses tagastamisprotseduuridega.

Millegipärast olen ma viimasel ajal oma ostudega ämbrisse astunud. Ja lausa järjest.
Paistab, et mõned päevad ei ole ostlemiseks üldse head, kehv kuuseis või mis iganes. :D

Igal juhul tuli mulle kohe meelde see, et Kukupai andis mulle kunagi ammu teatepulga selle kohta, et kirja panna oma parim ost ja oma halvim ost (vabandust, see oli nii ammu, et ma ei oska enam viite jaoks õiget kohta otsimagi hakata...).
Tollal mõtlesin ja mõtlesin, aga ei osanud midagi välja mõelda, tundsin piinlikkust, et ma teatepulga ripakile jätsin ja Kukupai usaldusega nii hooletult ringi käisin. Palun vabandust, Kukupai!

Nüüd ütlen küll, et mu kehvim ost sai tehtud möödunud nädalal kokkupandava vihmavarju näol.
Sain seda vaid ühe korra kasutada, kui mingi mehhanism nii kapitaalselt katki läks, et plastmassitükid laiali lendasid! Einoh, ja ma ekstra valisin kallima vihmavarju, et mitte odavate julladega jännata!
Loomulikult on neil alati võimalus öelda, et mina ise olen tootega valesti ringi käinud ja kõike valesti teinud, aga ma siiski ei ole rahul sellega, et ese puruneb esimesel kasutuskorral, ja ma pole nõus sellega, et ma olen NII maalt ja hobusega, et ei oska õigesti käsitseda lahtikäivat vihmavarju... :D

Igal juhul oli mul plaan sellega kauplusse tagasi minna ja asjast vähemalt rääkida. Mitte et ma ei tea mida loodaksin, aga ma ei taha seda ka niisama jätta. Minu jaoks on see praegu mahavisatud raha.

Järgmine asi, millega ma tahtsin poodi tagasi minna, olid mu taevanikiidetud saapad, mis ma möödunud kolmapäeval ostsin ja mille üle niiväga rõõmustasin, et sain endale korralikud ja mugavad saapad!
See paar, mis mulle tagant laost toodi, oli mul loomulikult proovimata, mina sain proovida vaid riiulil olnud paari. Pakiti siis saapad mulle kenasti sisse ja mida ma kodus avastasin - jalgapanemisel pöördus sisemine õmblus tagurpidi ja tekitas väga suurt ebamugavust, ainus võimalus saabast jalga saada oli saapalusika abiga. Mis tähendaks, et peaksin seda igapäevaselt käekotikeses kaasas kandma!!!

Nii jätsin saapad reisile jalga panemata ja tahtsin need kauplusse tagasi viia, et proovida mõnda teist paari.

Kolmas asi, mis mulle ebameeldivusi põhjustas, oli ostetud natuke varem, aga ma polnud seda kandnud, seetõttu polnud miinused avalduda jõudnud. ma ei olnud varem sellise asjaga kokku puutunud, seepärast ei saanud ma algselt üldse aru, milles asi on. Aga riie, millest oli valmistatud ostetud kostüüm, haises. :(
Sõna otseses mõttes. Ma ei arva, et ma oleksin just ülitundliku koeraninaga persoon, aga teatud lõhnad mind tõesti häirivad.
Hommikul panin kostüümi selga ja tööl tundsin, et miski haiseb. Mina???!!! :(
See muutus üha häirivamaks ja häirivamaks, otsisin põhjust, kartsin, et minu keha on mingit jubedat haisu levitama hakanud!!! :D, kuni ma lõpuks oma pika taibuga jagasin, et see on RIIE, mis haiseb ebameeldivalt.
Minu elus on see esmakordne juhtum, et uus riietusese võib nii ebameeldivalt haiseda, selgaproovimisel ma seda ei tundnud.

Ega ma ei kujuta ka ette, mida sellega teha annab ja ma ei taha ka uskuda, et keegi mult seda tagasi ostab, aga ometi ei saa ma kanda riiet, mis mind nii häirib, et ma ei suuda seda haisu kannatada.

Kahju. Nii olen oma ostudega järjest puusse pannud, ei tea, kas see on märk sellest, et ma võiksin vähem sisseoste teha? :D

2 comments:

kukupai said...

Kokkupandavatest vihmavarjudest olen mina ammu loobunud, nad lihtsalt ei pea vastu. Aga päris hea ost oli pikk ja toekas vihmavari, ostsin Cartinist suure padukaga, maksis ainult 60 kr ja teenib senini. Alati ei ole kallim parem.

valgeseelik said...

Täiesti nõus, et alati ei ole kallim parem, kuid mul oli vaja just sellist vihmavarju, mida oleks mugav käekotti pista, et ma ei peaks IGAKS JUHUKS suurt tülikat varju kaasas tassima. Kui ma oma kodukohas ringi käin, siis eelistangi sellist suurt varju, kuid nt. reisile on hea kaasa võtta mugavam variant.