Raskelt haige

Ma olen väga raskelt haige. Ma ei oleks osanud aimata, et võin nii rängalt nakatuda. See on täiesti kohutav!
Paraku on see tõsi - ma olen nakatunud arvutitõppe! Iial ei oleks ma uskunud, et ma veedan oma puhkusepäevad arvutis ja loen blogisid ja muudkui loen ja loen ja vahel tahan mõne sõna sekka ka öelda ja siis ma kommenteerin. Aga kindlasti mitte pahatahtlikult.
Nali naljaks, aga mul on tõesti praegu blogisõltuvus. Loen erinevaid blogisid ja muljed neist on väga mitmekesised. Ja mulle meeldib! On blogisid, mis on kunagi alustatud, siis on nad pooleli jäänud, viimased sissekanded tehtud möödunud aastal; on blogisid, mis on kirja pandud väga humoorikalt ja mida on tore lugeda; on blogisid, kus emmed kirjutavad oma laste ja pere tegemistest; on blogisid, mis on väga tõsised ja arutlevad erinevate päevasündmuste ja meedias kajastatud teemade üle; on blogisid, mis sisaldavad ainult poliitikat; on blogisid, mis jagavad vaimu ja hinge harivaid tõdesid; on blogisid, mis on valdavalt religioosse taustaga; on blogisid, mis koosnevad peaaegu ainult fotodest; on blogisid, mis sisaldavad reisikirjeldusi; on blogisid, mis kirjeldavad iskikliku elu juhtumusi; on blogisid, kust võib leida erinevaid toiduretsepte; on blogisid, kus valdavalt kirjeldatakse tööalaseid juhtumusi; on blogisid, mis koosnevad ainult luuletustest....
Kindlasti on veel ja veel erinevaid blogisid ja nad on kõik omanäolised. On neid, mis mind jäägitult paelusid, neid, kelle sõnaseadmise kunstist olen lummatud ja kelle blogil tahan ka edaspidi silma peal hoida. Mind lausa vapustas, kuidas on võimalik kirjutada NIIMOODI, et see läheb sügavale hinge ja puudutab kõige varjatumaid hingekeeli. Sügav kummardus.

Mõned tähelepanekud ka kommentaaride osas. Eestlased vist küll väga palju sõna ei võta ja väga rohkelt oma arvamust ei avalda, kuid kohati ikkagi kommentaare blogikirjutistele on. Reeglina need, kes annavad positiivset tagasisidet, ei pea ennast varjama ja esinevad avalikult. Kuid need, kes materdavad ja arvavad, et neil on igati õigus autori mõtteid halvustada ja maha teha, varjuvad "anonüümse" taha.
Ma ei väidagi, et ei võiks olla erinevaid arvamusi ja see on täiesti loomulik, et kõik inimesed ei mõtle ühtmoodi ja kõigil on erinavad arusaamad, aga ka oma eriarvamust saab väljendada viisakalt ja neutraalselt, mitte tigedalt sappi loopides.
Õnneks ollakse valdavalt heatahtlikud ja toetavad. Mõni tõrvatilk meepotis ei suuda siiski bloginduse võlu minu silmis rikkuda.
Ja vist veel mõnda aega vaevlen haiguse käes, mis sunnib mind hommikul arvutisse tulema ja alles hilistel öötundidel voodisse laseb minna. :)