Muidu oli tore õhtu.
Istusime A.juures. E. ja E. ja H. tulid külla. Grillisime ja nautisime mõnusat õhtut.
Aga mõni kohe ei oska ennast mitte kuidagi normaalselt üleval pidada! Tegelikult algas juba eile täiega peale, kui mu käest küsiti, kas ma olen tähtpäevaks ikka õnnitlused saatnud?! Mul läks pisut aega, et aru saada, millest jutt, aga eks siis selgitati. Ja siis on kogu aeg teema üleval. Et kas ma ikka olen juba sõnumid ära saatnud ja mida ma siis kirjutasin.
No kaua võib, küsin ma? Kaua võib? Et ta ka ära ei tüdine! Aga seda vist ei juhtu iial!
Täna käisin mobiiliteeninduses msn-i kohta küsimas, siis oldi ninapidi juures ja lubati ise õpetada, kuidas tuleb õigesti teha - ja loomulikult oskas ta selle õpetuse siduda talle väga südamelähedase teemaga!
No ja kuna küllatulnud sugulane on nimekaim, no siis käis pidevalt pall ühte väravasse! Ma ei saa aru, miks ta seda teeb? Mis tema eesmärk on? Teised ilmselt ei jaganud, mis värk oli, aga võib-olla lõpuks jagasid ka, sest mõni läks ikka üsna üle piiri.
Tundub, et mõni teeb kõik endast sõltuva, et karikas ikka võimalikult kiiresti täis saaks! :(
Mulle on järgmiseks aastaks ennustatud suuri muutusi elus - no kui niimoodi edasi läheb, siis leiavad muutused juba sel aastal aset. Siis ei hakka järgmist aastat ootamagi...
Sunday, July 22, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment