Vahel on ikka nii, et ei suuda mõelda ainult ilusatele asjadele ja ikka tulevad mõtted, mis teevad haiget. Siis on hea, kui on hea sõber, kes jälle aitab, toetab, ära kuulab ja püüab mõistuse tagasi pähe panna.... :) Ja on valmis lõpmatuseni kuulama, mõistma ja näitama elu paremaid külgi. Aitäh, Stina!
Ma arvan, et on hea, et ma varem ei hakanud blogi pidama, see oleks olnud väga kurb blogi. Aga samas oleks see ehk ära hoidnud need jamad, mida ma tänu oma suurele kirjutamisvajadusele korraldasin... :) Ja seda suppi helbin peaaegu et siiamaani ja veel terve elu takkajärgi! :))))
Ja ma ei õpi iialgi! Et rääkimine on hõbe ja vaikimine kuld. Ei oska ma seda kunsti, no ei oska... :)))
Ikka oskan oma hõbedaga endale jamasid kaela tuua ja asju veel halvemaks ajada kui nad niigi on! :)))
Ei tea, kas võib nii olla, et mõistus ka millagi pähe tuleb? :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Inimesed on erinevad, mõni hoiab endasse, teine tahab välja rääkida. Kui sinul on vaja kõik välja öelda, siis tuleb seda ka teha, muidu on lõpptulemuseks plahvatus.
Ja see - vaikimine kuld - ei ole sugugi alati õige. Väljaütlemata asjad võivad vahel tekitada suuri arusaamatusi ja vääritimõistmisi.
jah, aga kui neist väljaütlemistest kogu aeg vääritimõistmisi tuleb, siis on kah kuidagi kehv... Vahel jääb mulje, et kõige parem on elada siis, kui oled pime ja kurttumm...
Post a Comment