Ma ei ütle midagi originaalset, kui väidan, et muusika lummab mind. Millised iganes on emotsioonid, muusika toetab neid igati.
Kui meenutan olulisi hetki, siis meenub mulle muusika. Kui kuulen neid laule nüüd, tuleb kohe meelde seos hoopis teiste olukordadega, emotsioonidega, tunnetega...
Sellist inimest vist ei olegi, keda muusika külmaks jätaks. Kuidas võikski, kui enamus laule on kirjutatud armastusest, kas siis õnnelikust või õnnetust armastusest. Ja kusjuures õnnetu armastuse ajel kirjutatud laulud on kõige ilusamad.
Armastus on niivõrd võimas loovuse vallandaja, et armastusega seotud kunst (muusika, kirjandus, kunst, luule, film...) lummab jäägitult.
Kuulan muusikat ja pisarad voolavad...
Sunday, July 15, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment