Täna oli hea kuulda, et K-l oli häid uudiseid ja see annab endale ka lootust, et mõned asjad lihtsalt kulgevad paremusele. Usk sellesse on ju kõige tähtsam. :)
Hommikul vestlesin ühe teise K-ga, aga temal on lood endiselt keerulised ja nagu ta ise ütleb, et kõnnib kui noateral, kunagi ei tea, mis on hea ja mis mitte.
Tujukate naistega ongi raske. Aga mulle tundub, et naine on tujukas siis, kui ta ei armasta. Kui ma lähtun endast, siis mulle endale tundub (ma ju ise ennast kõrvalt ei näe, ega ma nii täpselt ei tea), et ma olen valmis armastatud inimese heaks tegema absoluutselt kõike ja ma saan õnnelik olla teise inimese õnnelikuks tegemise läbi. Mis tujukusest siis saab rääkida?!
Oeh, no nüüd paistab sedamoodi, et ma olen suisa ideaalne inimene, aga sellest on küll asi kaugel. Kuid tõsi on see, et armastus toob inimeses esile need parimad jooned ja polegi põhjust oma halvemat poolt näidata.
Seetõttu viib tujukas naine mu mõtte sellele, kui suur tema armastus on. Aga vahest mõni inimene lihtsalt ongi selline tujukas ja ettearvamatu ja armastusega pole siin midagi pistmist? Pannes veel mõned teadaolevad faktid kokku, siis ehk teen hoopis valesid järeldusi?
Aga iga mees tahab ju uskuda, et tema väljavalitu teda armastab. Kui selles kindel ei saa olla, siis teeb see kurvaks, tekitades igasuguseid mõtteid.... ka loobumismõtteid. Kui kogu aeg peab kahtlema, ega naine äkki ikka teise mehe juurde ei plaani minna, siis sellist elu ei kannata kuigi kaua.
Valikud on loomulikult tema enda omad, mina sain vaid soovitada kannatlikku meelt ja paindlikkust ja mõistmist. Kui tema ise armastab, siis ta suudab seda.
Küsimus on vaid selles, kui kaua suudab kahe inimese eest armastada. Ja isegi seda küsimust ei tõstatu, kui tegu ongi lihtsalt tujuka naisega.
Ma siiski loodan, et see naine jõuab oma tunnetes selgusele ja suudab mehe armastusele vastata, nii et mees ei peaks kahtlema.
Monday, September 24, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment