Eilsed emotsioonid

Eilne päev möödus taas Tartus. Sai teatris käidud, aga oli ka muid üritusi.:)

Eilne päev pakkus ridamisi meeldivaid emotsioone. Juba hommikupoolikust alates.
Väga eriline hommikupoolik oli. Juhtus midagi, mida juba väga kaua pole juhtunud. Ja see oli väga südantsoojendav sündmus...

Loodan südamest, et mul tööl pahandusi ei tule, et ma terve selle nädala olen varakult töölt ära tormanud, aga eile pidin ju taas jõudma kella neljasele etendusele. Samas ei jäta ma oma asju ripakile, vaid kõik saab tehtud.

Pärast etendust (millest räägin eraldi) oli kokkusaamine K-ga, hea oli kuulata ja rääkida ja arutada. Tema olukord on mõnevõrra kaksipidine ja määramatu (ehkki mingid otsused oleks justkui tehtud...), selline asjade seis häirib ja tegelikult ju ei tea, mismoodi kõik edasi läheb.

Mina saan vaid kuulata ja rääkida naise seisukohast vaadatuna, kuidas mina situatsiooni näen, kuid loomulikult on iga inimene erinev ja teine naine näeb sama olukorda hoopis erinevalt. Samas mingi naiseliku mõtlemise mõiste ikkagi ju kehtib ja mingeid paralleele saab ikkagi tõmmata.
Minul jälle on hea kuulata mehepoolseid arusaamu. Ja ehkki ka kõik mehed on erinevad, siiski on mehepoolne asjade käsitlus pisut teisem ja hea on sellest rohkem teada.

Kella üheksaks läksin järgmisele etendusele, Kristiina oli juba kohal, et saada esiritta istuma. Hirmus rabamine käib neil etendustel! :)

Kristiinal oli mulle kingitus, mida ta ei lubanud avada enne kui kodus. Ma pidin oma uudishimu taltsutama, aga see oli päris raske. :) Kompimismeelte abil püüdsin tuvastada ja mõistatada...

Aitäh Kristiinale! Fantastiline kingitus! Ma avasin raamatu juhuslikust kohast ja see juhtus olema selline koht, millest pisut hiljem kirjutan.
Ja teine osa kingitusest - see tahab mul natuke süvenemist, aga ma näen, et Kristiina teab väga hästi, millega saab mulle suurt rõõmu valmistada.:)

Suured kallistused nii toreda kingituse eest!

Pärast teatrist lahkumist läksime Kristiina ja Ü-ga natukeseks istuma. Entris oli hubane, aga Underground'is tundsin end küll võõrkehana rokkarite keskel :), sest mina oma õhulise seeliku ja kõpskingakestega olin ikka täielik tulnukas sealses seltskonnas.:) Nahktagis ja teksades oleksin tundnud end märksa paremini.:)

Kui ma mehe järgi kutsusin, siis sai ta millegipärast telefonis kohe aru, et ma pole enam teatris.:)
Ja igal juhul tuli mulle järele üks hirmus tige tikker, kes prahvatas: "Käisid kõrtsus, jah????!!!"

Ma küll püüdsin seletada, et käisime jah Kristiinaga natuke istumas, aga seda juttu ta muidugi ei uskunud, tema loomulikult oli kindel, et ma ei käinud teps mitte Kristiinaga, vaid hoopis kellegi teisega.
Väga tige jõuram oli, kuulsin jälle head ja paremat (kogu minu elu sisu olevatki ainult teatrites ja kõrtsides istumine - !!!???????????), aga ma olen selle koha pealt vist kaunis tümaks tehtud ja mul on üsna ükskõik. Mingitest õigustamistest ja seletamistest pole nagunii kasu.

Eks tal ole natuke õigus ka, sest teatris meeldib mulle käia, vahel on tore ka toredate inimestega kuskil istuda ja juttu ajada, aga minu arvates on tema sõnakasutus räige ja tema öelduna tundub see kuidagi inetu ja moraalitu.

Ja kui talle endale ei meeldi teater ja ta on tagasi lükanud kõik mu soovid (jaaah, üheks korraks järgmisel kuul on ta andnud nõusoleku, aga see on ühisüritus, mitte kahekesi minek!) vahel kahekesi koos välja minna, siis ehk ei peaks mulle etteheiteid tegema, kui ma käin üksi või sõpradega. Või kuidas?
Või peaksin koos temaga istuma tuimalt vaikides kodus teleka ees ja mitte millegi vastu huvi tundma?