"Õnnelikud päevad"

Teine etendus oli

Samuel Beckett

"Õnnelikud päevad"

Eesti Teatri Festival

Lavastaja Margus Kasterpalu
Kunstnikud Enn Põldroos ja Liina Tepand

Mängisid Rita Raave ja Enn Põldroos

Esietendus 7. septembril kell 21.00 Athena Keskuse teatrisaalis


Ma arvan, et see oli seekordse draamafestivali igavaim etendus. Minu jaoks küll. Aga võib-olla oli asi ka Rita Raaves, kes pole mulle kunagi näitlejana meeldinud. Kindlasti on ta inimesena väga kena ja meeldiv naine, aga näitlejana ei ole ta mulle üheski rollis meeldinud, ma ei tea, miks see nii on, aga minu arvates pole ta usutav, ta MÄNGIB, ta EI OLE - kui te saate aru, mida ma mõtlen.

Ma ise arvan, et kui seda rolli mänginuks Rita Raave asemel keegi teine, kes suutnuks end usutavaks teha ja OLLA, siis ehk olnuks ka huvitav jälgida, kuid kuulata igavalt ja võltsilt esitatud monoloogi - ei, seda ma ei suutnud.

Mõnigi lavastus võib olla igavalt tehtud ja liiga staatiline, kuid kui näitleja isiksus on lummav ja ma USUN teda, siis on ka muidu igavat teksti huvitav kuulata/vaadata.

Näitena võin tuua kohe kõrvale "Valgete ööde" Tarmo Song, kes esitas pikka ja suhteliselt raskesti jälgitavat teksti, kuid ta tegi seda niivõrd lummavalt, ta paelus oma olemisega sedavõrd, et ei tekkinud mõtet poole pealt lahkuda. Ta OLI laval ja täitis selle oma olekuga nii loomulikult, et see ei mõjunud mänguna.

Rita Raave ja antud lavastuse kohta ma seda öelda ei saa.

Nii juhtuski, et meie seltskond lahkus pärast esimest vaatust suhteliselt üksmeelselt ja suurema kurbuseta.:)