Tänane päev on olnud hullumeelselt tegus, nii tegus, et nüüd, pärast lõunat, ei taha enam õieti mitte midagi teha.
Mul justkui olekski õigus istuda ja niisama aega surnuks lüüa. Tegelikult muidugi ei ole.
Siis leiutan endale järgmise põhjenduse, miks ma tööd teha ei saa - külm on, sest veel ei köeta. Käed külmetavad ja üdini külmast läbiimbununa ei suuda absoluutselt keskenduda.
Siis otsustan, et korraks vaid tegelen oma asjadega (inimene peab ju ometi korrakski lõõgastuma, et suuta täie pingega edasi tegutseda!) ja siis kohe jätkan tööülesannetega.
Külm ei soodusta muidugi üldse mõtlemist, sest aju tegeleb peaasjalikult ainult ühe mõttega - tahan sooja!!!!
Kodus pole sugugi targem, sest seal ka veel ei köeta, üleüldse ei köeta! Kadestan neid, kellel on ahiküte ja võimalus tuli ahju, kaminasse või pliidi alla teha ning end tule paistel soojendada ja nautida õdusat toasoojust.
Mõte õhtusest teatrist annab natukenegi sooja. Kui ma mehele ütlesin, mis mul õhtul plaanis on, siis ta küsis: "Aga draamafestival sai ju läbi?! Kas maailma jääb seisma, kui sa täna teatrisse ei lähe? "
Jah, maailm jääb seisma, kui ma täna teatrisse ei lähe.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment