Täna algas kõige olulisem nädal - draamafestivali nädal!
Ja ma olen häiritud, et mu töö ei pruugi alati võimaldada jõuda kõigile etendustele, mida ma näha tahan!
Kõige olulisem nädal on see ka sellepärast, et see on mu sünnipäevanädal (mitte just see ei ole oluline!) ja ma olen õnnelik, et see langeb just sellisele ajale, kus ma saan endale sünnipäevakingituseks teha teatrikülastusi suuremal hulgal.
Ma olen ka mehele öelnud, et ma ei tahagi kingituseks muud kui võimalust teatris käia (kusjuures piletid loomulikult ostan ise!) ja et ta mind koju tooks, kui etendused liiga kaua kestavad ja ma enam millegagi koju ei saa.
Täna oligi väga imelik tema suust kuulda, et "küll sa millegagi ikka koju saad"! Sest tavaliselt ta muretseb minu pärast ja kui ise vastu tulla ei saa, siis leiab variante, peaasi, et ma ikka koju tuleksin. Ja nüüd - "küll sa millegagi ikka saad"! Huvitav, huvitav.... see tekitab teatud mõtteid, aga ma ei hakka midagi ennustama. Elame-näeme...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment