Täna oli toimekas päev, nii toimekas uimerdamine, et osa tööd oli vaja kodus ära teha. :)
Uimerdamine selles mõttes, et ma kuulan inimeste muresid ja arutleme olulistel teemadel, aga kui läheb suisa negatiivseks virisemiseks, siis see mulle ei meeldi.
Mul on väga ebameeldiv kuulata inimest virisemas tingimuste üle, mis ei ole sugugi kehvad, kõik oleneb ju ikkagi inimesest, mida ta näha tahab. Kas näebki ainult halba ja siis elab kõigil seljas oma pideva vingumisega, kui halvasti kõik on ja kuidas kõik inimesed on pahad, või teeb rõõmuga olemasolevates oludes tööd ja on rahul toredate inimestega enda ümber.
Läbinisti negatiivse inimese kuulamine on minu jaoks TÖÖ, muidu teen sedasama rõõmuga. Positiivsete inimestega on väga meeldiv asju ajada, nad ei neela sind oma negatiivsusega alla, nad ei tõmba sind energiast tühjaks.
Oot-oot, kas ma mitte ise ka vahel läbinisti negatiivne ei ole...??? Ehk peaks kõigepealt enda käitumise peale mõtlema, enne kui kive teiste kapsaaeda loopima lähen. Esimese kivi visaku see, kes ise süüta on...
Siis sai veel natuke "jäljeküti" tööd harrastatud, see oli väga tulemuslik. Ohvrid olid vist küll üsna kohkunud, aga loodetavasti on sellel käigul ka pikaajalisem mõju! :)
Õhtu tipnes koosolekuga, mis kujunes tähenärimiseks ja raiskas lihtsalt aega... minu arvates. Kuulasin teiste juttu, mis valgus kohati laiali ja oli seetõttu eriti tüütu, paaril korral pidin ohjad enda kätte haarama, et mitte tühja loba kuulata, vaid asjaga konstruktiivselt edasi minna.
Kodus tegin veel tööd ja arvasin tegelikult, et jõuan ka järgmiseks päevaks valmistuda, aga nüüd on kell juba üsna palju ja tahaks ära magama minna.
Seega ei mingit valmistumist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment