Tige tikker

Selliste meeliülendavate emotsioonidega koju jõudnud, sain tigedalt tikrilt torgata: "KUS SA NII KAUA OLID?! MAJA OLI PIME, SEAL EI OLNUD ENAM KEDAGI!!! KUS SA KOOSERDASID?!"
Ütlesin, et olime tõesti ainukesed majas ja kõik tuled tõesti ei põlenud...

Aga ta oli nii kuri ja mul ei olnud üldse tahtmist hakata teda kuidagi rahustama, et tal pole vaja muretseda, ma pole midagi paha teinud ega kuskil mujal käinud.

Tegelikult oli ta muidugi juba ennegi pahane. Talle ei meeldinud mitte üks põrm, et meie sellenädalasele klassiõdede saunaõhtule lisandub ka klassivend oma reisimuljetega, see häiris teda millegipärast väga. Mees ise suhtleb ka temaga ja minu meelest pole armukadeduseks küll põhjust... aga mine võta kinni, mis meeste peas mõlgub. Igal juhul oli tal juba enne tuju ära ja ta oli mornimast mornim.

Arvasin, et kui ma vahepeal ära olen, siis ta leebub ja ei ole enam tige tikker, aga see oli asjatu lootus. Ta nimelt oli mul vastas käinud, aga et tuled ei lõõmanud terves majas, siis ta järeldas, et seal polegi kedagi ja ma valetasin talle.

See paneb õlgu kehitama. Inimene usub seda, mida uskuda tahab.