"Meeste varjupaik"

Eile käisin teatris.
Festivali raames oli see etendus ka, kuid tollele etendusele pileteid saada ei õnnestunud, õnneks tehti lisaetendused.

Kristof Magnusson

Meeste varjupaik

Lavastaja Christian Römer (Saksamaa)
Kunstnik Kathrin Hegedüsch (Saksamaa)

Osades Margo Teder, Janek Joost, Raivo E. Tamm, Tanel Saar

VAT Teater

Athena keskuses 11. 09.2007 kell 19.00

Üle hulga aja käisin vaatamas komöödiat. Reeglina ma ei käi selliseid etendusi vaatamas, mida on tituleeritud komöödiaks, need tunduvad mu jaoks liiga lihtsakoelised ja lamedad.

Kuid see oli üsna hea komöödia ja päris huvitavalt lavastatud.

Lavakujundus oli väga hea, samuti näitlejatööd. Mõjusid suhteliselt usutavalt, eriti action-situatsioonides. Lavastus oli köitev, hoogne, aga isegi näiteks ka magamise stseen oli lavastatud nii huvitavalt, et igav ei hakanud.
Situatsioon praeguses üldises ostuhulluses ja asjadekultuses läbi koomilise prisma vaadatuna aktuaalne. Rahvas, kes ise ilmselt ka tarbijamentaliteediga, naeris äratundvalt. Mulle meeldis, et pilati lõpmatut kokkuostumaaniat.

Oma ostuhullude naiste eest põgenedes peidavad Helmut, Eroll ja Lars end kaubanduskeskuse kütteruumi. Unustusse vajunud ruumist saab meeste varjupaik. Purgiõli, televiisori ja tehnikast rääkimise kõrval loovad meeleolu veel vaid jalgpall ja pitsa. Ei mingeid naisi! Meeste idülli purustab tuleohutusspetsialist Mario, kes nende mehelikkuse pelgupaiga avastab ning selle likvideerida ähvardab.
Näidend on tipptasemel kaasaegne komöödia, milles on lihvitud dialoogid, palju situatsioonikoomikst, nii mõndagi järelemõtlemiseks ning eelkõige nelja näitleja suurepärased meesterollid.

Esimest korda minu teatrikülastuste ajaloos on tulnud käsk plaksutada. Kui esimene vaatus lõppes ja publik kõhklemisi tegi paar plaksu, teadmata, kas ikka algab vaheaeg või mitte, tuli uksele tädi, kes teadustas vaheaega, see tädi ergutas: "Noh, teeme ikka aplausi ka!" Ja siis publik plaksutas. :)