Saturday, October 27, 2007

Iglesias mind igatahes ei näe!

Tahan Iglesiase kontserdile!

Kui ma julgesin sellest rääkida, noh, arvestades järgmisel nädalal toimuvat, siis saadi väga tigedaks... No ma ei saa aru, miks küll ometi?!

Kas oleks nii ilmvõimatu minna? Ta on üks mu lemmikuid, kuulan teda väga hea meelega.

Aga nojah... ime olnuks see, kui oleks mu arglik ettepanek hurraaa-hüüetega vastu võetud! Ma ju teadsin seda ette, miks ma siis niiväga üllatusin?!

Küllap ikka ootasin imet... mida siiski ei sündinud.

Imesid vist üldse ei sünni.

Naiivne on see, kes neid ootab.

6 comments:

kukupai said...

Kas oleks ilmvõimatu lihtsalt kätte võtta ja minna? Mitte kedagi poleks vaja kaasa kutsudagi. Või juhtub siis midagi hirmsat?

valgeseelik said...

Hm... heameelega otsiksin siiski mõne kompanjoni, sest seltsis oleks segasem ja mõnusam.... Pealegi saaksin ühistranspordi peale ainult minnes loota, tagasi oleks kah vaja saada....

Aga muidu ei juhtu midagi hirmsat, igal juhul mitte hirmsamat, kui ma juba elus kogenud olen, arvan ma. :)

Igal juhul aitäh! Sa näitasid mulle väga ilmekalt, kui vähe suudan ma laiemalt mõelda...

kukupai said...

Mul lihtsalt on selline periood elus läbi elatud. Lõpuks võtsin kätte ja tegin seda mida õigeks pidasin.

valgeseelik said...

Jah, oma kogemus õpetab kõige rohkem ja annab võimaluse ka teistele näidata, et muutuste tegemises pole midagi hullu, saab vaid paremaks minna. Aitäh!

Anonymous said...

Kuidas ma saaksin sind aidata, et sinna kontserdile pääseksid?

valgeseelik said...

Aitäh, Anonymous...

Kas te teate, kallid Kukupai ja Anonymous, kui soojaks te mu südame teete?! See on nii soe, et kaalub igasuguse Iglesiase kontserdi üles...
Aitäh teile!

Mul on juba pisarad silmas, nii hea on hoolivaid inimesi kohata.