Südamejagamisest

Täna tilkus süda verd, kui Kristiina pakkus mulle teatripiletit "Nora/Maja" etendusele.

Pea hakkas palavikuliselt tööle, esimene mõte oli kohe teatrisse tormata, murdosa sekundi jooksul jõudis kohusetundlik trennimõte kannule ja siis püüdsid nad võidelda loetud telefonikõneminutite jooksul, kumb peale jääb.

Kohusetunne jäi peale.

See'p see on, kui teenid mitut Jumalat ja mitmed asjad huvitavad. Kangesti oleks tahtnud teatrisse minna, aga trennist ei tahtnud ka loobuda, sest see meeldib ka ja pealegi on esinemiseks vaja harjutada, harjutada, harjutada...

Meeldiv trenn+kohusetunne=teatrist loobumine...

Nii pidin ikkagi "EI" ütlema, väga raske südamega, aga pidin ütlema...

Nii on kõigi külalisetendustega... loen kuulutusi ja süda tilgub verd... muidugi ma tean, et ühel hetkel loobun mõnest trennist ja valin mõne sellise teatrietenduse, mida ma ikka väga-väga hirmsasti näha tahan, sest mu südames on teatril kindel koht...

Ja mitte ainult sellisel teatril, mida vaadata saan... :)

Ja kui südamejagamisest rääkida, siis seal on veel üks väga kindel koht hõivatud... ;)