Ma olen juba kauemat aega mõelnud oma elu peale. Ma olen mõttes päris palju asju korraldanud ja mõelnud, kuidas asjad edasi kulgevad ja mida ma ette võtan.
Ma ei ole reaalselt midagi selleks teinud, et oma mõtteid teoks teha.
Aga nüüd olen seisus, et pean tegema otsuseid, mida ma teha ei tahaks, aga ma ei saa ka inimest hätta jätta ja öelda, et see pole minu asi.
Ja kui ma tean, et minust sõltub päris palju, õigupoolest lausa kõik, siis ei saa ma käituda vastupidiselt oodatule.
Ma ei ole rõõmus. Kuid see-eest olen inimlik, abivalmis ja hooliv. Ehk tähendab ka see midagi.
Kui tulevikku silmas pidada, siis on see hea baas normaalseks lävimiseks.
Ka halbadel asjadel on tavaliselt mõni hea külg. Tuleb see vaid üles leida.
Monday, October 15, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment