Täna oli trenn. Plaaniväline, sest tavapärases trennis saab edasijõudnute pooltund paraku ikka nii kiiresti otsa, et midagi erilist ei jõua teha.
Seetõttu läks tänane küll vägagi asja ette. Loodetavasti on treeneril aega meiega ka edaspidi lisatrenne teha, eriti kui ta nägi, et oleme tõesti hingega asja juures ja tõsimeelselt huvitatud.
Kolm korda nädalas oleks muidugi normaalne, aga treeneril pole sellist aega. Ehk edaspidi saame ka ilma treenerita ühe korra lisaks teha, see annab kindlustunnet ja kõik jääb paremini meelde.
Pärast trenni tundsin vajadust just sellise lõõgastuse järele, millest eelmises postituses kirjutasin. Tegelikult lähen hoopis vanni ja mõnulen seal.
Asi seegi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment