See hirmus päev saab kohe otsa.
Aga ega ma sellegipoolest ei usu, et järgmised päevad paremad võiksid olla. Praegused meeleolud seda küll arvata ei lase. Ja ma olen oma paha tujuga kõik endast eemale peletanud. Ja kardan, et olen mõnele inimesele küll täna liiga teinud ning virisenud mõttetute asjade üle.
Ja üleüldse olen ma täna väga-väga vastik ja kannatamatu ja mittetolerantne ja mõistmatu olnud.
Olen ise saanud peapesu ja lajatanud teistele.
VÄGA-VÄGA KOLE PÄEV. KOLE-KOLE KOLMAPÄEV. ÕNNEKS SAAB TA KOHE-KOHE LÄBI.
Täna olin jälle kaua tööl, koju sain alles poole üheksa paiku.
Eile tulin kaheksa ajal.
Olengi parema meelega tööl, teen oma tööasju ja keegi ei oota mind nagunii.
Noh, tegelikult mees ikka ootas. Kuna ta praegu tööl ei käi, siis teeb kodus süüa ja ootab mind koju.
Täna tegi väga head kohakala, aga ma sain seda alles kella kümne ajal sööma hakata. Eriti hea aeg põhjalikuks söömiseks! :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment