Mõned mõtted "Maagi päevikust"
Oma teel pead tuge leidma kõikehõlmavas armastuses, sest armastus on see, mis juhib ja õigustab igat sinu sammu.
Agaape on suurem kui meie tavalised inimlikud arusaamad ja kõik janunevad selle järele.
Et agaape õitseks (sinise sfääri harjutus!), ei tohi karta muuta oma elu. Kui mulle mu tööd ja tegemised meeldivad, on tore. Kui ei, on alati võimalus teisiti teha. Kui ma laseksin muutustel toimuda, saaks minust viljakandev põld, kuhu loominguline kujutlusvõime oma seemneid külvab.
Kõik, mida ma sulle õpetanud olen, kaasaarvatud agaape, omab tähtsust ainult sel juhul, kui sa endaga rahul oled. Kui mitte, siis panevad õpitud harjutused su paratamatult uuendusi otsima. Kui sa ei taha, et kõik need sinu vastu töötama hakkavad, tuleb lasta neil juhtuda.
See on kõige raskem hetk iga inimese elus – kui ta on tunnistajaks võitlusele, mis toimub õige asja eest, kuid ei suuda teisenemist omaks võtta ja lahingusse astuda. Nii pöördub inimese tarkus tema enda vastu.
Sageli on inimesed sunnitud saatuse poolt peale pandud muudatustega arvestama, aga ma ei räägi sellest. Ma räägin tahteavaldusest, soovist astuda kõige vastu, mis igapäevaelus rahuldust ei paku.
Elu jooksul tuleb kõigil ette raskesti lahendatavaid ülesandeid, aga tuleb ka ette olukordi, mis eeldavad valimist kahe asja vahel. Kõik need väikesed tegemist vajavad otsused võivad osutuda elu ja surma küsimuseks.
Miski ei toimu põhjuseta.
Vähesed suudavad omaks võtta võidukoorma: enamus ütleb lahti oma unistusest hetkel, kui selgub, et need võivad teoks saada. Nad loobuvad võitlemast õige asja eest, sest nad ei tea, mida oma õnnega peale hakata, nad on selle maailma asjade vangid.
Unistused täituvad alles siis, kui ma tean, mida nendega peale hakata.
Õnnelik olemine ei ole patt. Õnne otsing on igaühe isiklik tee ja ei ole ühest retsepti, mis sobiks kõigile.
No comments:
Post a Comment