Õhtul avastas mees netist "kompromiteerivad" fotod.
Sinnani oli olukord enam-vähem.
Ehkki ta midagi ei öelnud, olid tema käed- rinnal- risti- istumine, üksisilmi monitoriekraanile põrnitsemine ja minule tappev pilguheit vägagi kõnekad - ma pidin mõistma, et olen hakkama saanud maailma suurima alatuse ja kuriteoga.
Nii kulgeski meie õhtu konutades, kumbki oma diivanil istumas ja tuimalt telekat vahtimas.
Me ei läinud isegi välja ilutulestikku vaatama, ehkki igal aastal oleme õues olnud. Kuni südaööni ei vahetanud peaaegu sõnagi. Uusaastasoove ikka vahetasime, ehhki algatus tuli minult, ma ei tea, kas tema oleks esimesena minu juurde tulnud.
Samas on meil uusaastaööd alalõpmata olnud seotud mingite intsidentide või tülidega, hiigelidülli ei mäletagi...
Nii et ei midagi uut päikese all...
Tuesday, January 1, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Aitäh! Sulle ka! Väga loodan, et uus aasta tuleb imeline! :)
Paremad soovid!
Oh, kui kurb!
Kuid uus aasta on alati eelmisest parem.. vähemalt peaks olema! :)
RÕÕMSAMAT AASTAT SOOVIDES!!
Mannu
PS! See, kellest ma oma blogis viimati kirjutanud olen, küsis, et kes see valgeseelik on, kes asja kommenteerib koguaeg :P
HAAHAA!!! :)
Post a Comment