Ma arvasin, et täna olen kodune, aga kolleeg tegi ettepaneku miskit ette võtta. Et võiks natuke kultuuri nuusutada ja siis ehk kuhugi istuma minna. Või tema juures süüa teha ja end mõnusalt tunda.
Ma oleksin midagi sarnast pakkunud oma heale sõbrale K.-le, aga kuna varasema jutu sees tuli välja, et ta on suhteliselt väsinud, siis ei tahtnud oma ettepanekutega lagedale tulla ja talle pinda käia, sest vahel peab inimesel olema aega ka lihtsalt välja puhata ja lebotada, ilma et peaks väga aktiivselt suhtlema. :)
Niisiis võtsin vastu kolleegi pakkumise.
Nii ongi, et lähen täna kinno, kus ma pole juba ma-ei-tea-mitmeid-aastaid käinud. Ja film tõotab olla väga pisaraterohke. Hmmm... kas mul nüüd just seda vaja on.... Veel üht õnnetut armastuslugu poleks vist mulle enda oma kõrvale küll vaja... :)
Aga ma igaks juhuks sisu ette ära ei loe. :) Siis on huvitavam.
Ja pärast vaatame, mis edasi teeme.
Mees igal juhul lubas mu südaööl koju transportida.
Aga võib-olla ma ei tahagi nii vara koju tulla.;)
Elame-näeme.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment