Elu on ilus

Elu on ilus.

Täna oli kena päev.

Sellest hoolimata, et sadas lausvihma ja mul oli mingi hädavariandist äbarik vihmavari, mis tormituule käes käis pidevalt tagurpidi ja millest oli suhteliselt väha kasu. Lisaks pidin teda hoidma nii peadligi, et ma nägin vaid enese jalgade ette, nii võinuksin rahumeeli auto alla tormata, sest ümbrust lihtsalt ei näinudki.

Kena päev oli hoolimata sellestki, et teed ületades jäin kahe sõiduraja vahele seisma ja loomulikult ei vähendanud ükski mööduv auto kiirust, mis tähendas, et nii mõnigi lähemalt mööduv auto kastis mind mõnusalt poriveega. Mul oli siiralt hea meel, et mul polnud näiteks valget mantlit seljas!:)
Ja kusjuures mind ei morjendanud see kastmine mitte üks raas, vangutasin vaid pead. Hämmastavad inimesed!
Loodetavasti satub mõni tänane kihutaja kord ise jalakäija rollis sellisele kohale seisma. :)

Täna oli proov ka. See oli huvitavamast huvitavam, väga põnev oli etüüde teha, asjale loovalt läheneda. L-l oli meile välja mõelnud mitmeid ülesandeid, see prooviprotsess on nii paeluv, et aja kulgemist ei pane tähelegi.

Vahelepõikeks. No ma nüüd ei tea, mis ma pean tegema - palgata puhkust võtma või?! Sest sinist lehte ma vist enam võtta ei saa, selleks tunnen end liigagi hästi! :D
On midagi, mille järele kibelen ja hirmsasti tahaks, aga selleks oleks vaja vaba aega ja üksindust. Ehkki ei pea üksindus olema... :) Kaksindus oleks parem... ;)

Elu ON jätkuvalt ilus.

Mees tuli mulle pärast proovi järele ja viis mind sööma. See oli temast nii armas. Kuna ta eile ei saanud mind välja sööma viia, siis tegi ta seda täna.
Igal juhul on see midagi hämmastavat tema juures, aga ma enam ei imesta, et ta seda teeb, sest muutused temas on olnud nii kardinaalsed, et see kõik hakkab väga loomulikuna tunduma.

Me ei lasknud end isegi sellest häirida, et lastel oli meid vaja, ütlesime, et nad saavad meie teeneid natuke hiljem kasutada. :):):)
Lõppude lõpuks on ju meil ka oma aega vaja, eks!?

Elu ON ilus.