Ahvatlus

Mees planeeris eilse päeva mulle ära. Ega ma väga vastu ei punninudki. Käskis mul külla minna, ütles, et on ikka viisakas head seda aastat soovida. Õige ta ju oli. No ma siis läksingi külla. Tema käis saunas ja mina jõin veini.
Veel ripub Londoni reis õhus, see on väga ahvatlev pakkumine, millest on raske loobuda. Ma võtsin südame rindu ja rääkisin talle sellest, tehes ettepaneku, et võiksime koos minna. Ta suutis üsna rahulikuks jääda, ma nägin, et ta lausa hoidis end tagasi, et mitte midagi mõtlematut öelda, see oli temast tõeliselt armas.
Igatahes soovitas ta mul tõsiselt mõelda. No mina olengi tõsiselt mõelnud. :) Aga tema ei taha kuidagi vedu võtta! :)
Mõtlen endamisi, millised tagajärjed on sellel, kui ma ütlen, et mina olen otsustanud minna.
London on üks mu unistuste kohti, kuhu tahaksin minna. Selge on ka see, et ma ei näe selle ürituse kestel linna ega midagi, aga ikkagi...
Jälle valikud, valikud, valikud...