Eile olin valmis astuma ka omapoolselt samme suhte parandamise teel. Nimelt olin nõus loobuma öisest arvutis istumisest ja varem voodisse minema. Ehkki mul olnuks vaja teha ära üks töö, mis oli tegemata, ja millega pidanuksin täna hommikuks ühele poole saama.
Aga leidsime kompromissi, et tulen siis varem üles (näiteks pool kuus hommikul!) ja teen selle hommikul ära.
Kuigi ütlen ausalt - loobumine oli minu jaoks kaunis raske, sest parema meelega oleksin ma netis suhelnud, und nagunii ei olnud, ja ehk oleksin muude tegemiste kõrval ka oma töö valmis saanud. :)
Aga - kui on plaan midagi muuta, siis üks asi, mis mehele ei meeldi, on pidev arvutis istumine ja netis suhtlemine. Saan aru, et see on läinud üle mõistuse hulluks, sest reeglina ma enam ei maga ööpäevas rohkem kui mõni tund ja selles osas oleks vajalik kord majja lüüa küll. Aga ma ei ole nõus loomulikult sellega, nagu ei tohiks ma enam üldse netis inimestega rääkida.
Nonii. Mõned üksikasjad jätan vahele ja lähen edasi sealt, et und ei tulnud ega tulnud, vähkresin ja keerasin külge küll siiapoole ja sinnapoole, tekk peale ja tekk pealt ära, padi klopitult ja padi teisipidi pööratult, asendid küll kõhuli, selili ja külili - mitte kuidagi ei olnud hea. Lisaks mõtted, mis ka kuidagi und ei soodustanud. :)
Ja mida enam ma mõtlesin oma tegemata tööle ning varasele ärkamisele, seda vähem uni tulla tahtis. Veel kella kahe ajal vaatsin kella... Olin hirmus tige ja pahane, aga kokkulepe oli kokkulepe - lähen koos mehega magama, ja isegi kui und ei tule, siis ei hiili voodist minema. :)
Siis suikusin mingisse erootiliste seikadega vürtsitatud poolunne ja poole kuue ajal teadsin raudselt ühte inimest, kes veel magada tahtnuks. :)
Esimene samm on minugi poolt tehtud, võiks lausa uhke selle üle olla. :) Aga millegipärast ei ole. Ei tea, kas ohver tundub liiga suur või ...? :) :) :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Kalli-kalli. Nii kahju, et ennast nõnda pahasti tunned ja eriti aidata ka ei oska peale kuulamise.(ja isegi selles osas olen Sind viimasel ajal alt vedanud, ära palun pahanda, aga no Sa tead küll, mis värk on...)
Aga Sa oskad seda nii kenasti üles kirjutada nagu selles Masha multikas: "voodi on paha, padi on palav ja tekk torgib", et lugedes tekib tunne - küllap kõik varsti laabub. Masha käis ka koerakuudis ja toonekure juures ja nahkhiirtega pööningul, kuni lõpuks ikka oma voodis mõnusasti magama jäi :)
Mulle tundub, et peaksid mõneks ajaks aja maha võtma ja mitte püüdma paaniliselt lahendusi välja mõelda. Võiksid oma mehele ka seda öeldagi, et pead asju endas settida laskma ja et ta laseks sul rahulikult olla. Pragu tundub Su peas olevat selline mõtete sasipundar, et ühtegi lahtist niidiotsa ei paista. Kui saaksid kasvõi mõneks päevaks kuskile ära sõita, üksinda. Ma ise tunnen vahel niimoodi, et kõik ajab mind hulluks ja ainuke, mida ma tahan, on kuskil päris üksi mediteerida, et mõtted natukene selgemaks läheksid. Kui tunned pidevat survet ja mehe ootusi, siis polegi võimalik rahulikult oma mõtetes selgusele jõuda.
Igal juhul püüan Sulle toeks olla, nii palju kui ma omaenda segaduses selleks võimeline olen. Ole tubli ja meid on päris palju, kes Sinu peale mõtlevad :)
Aitäh, kallis Kristiina! Kullakene, ei tahtnud ma Sinus küll mingeid süütundeid tekitada :), ma tean ju väga hästi, et Sul on oma muresid niigi palju, et oleks lausa patt veel enda omadega Sulle peale käia. :) Aitäh, et minu peale mõtled. Õnneks pole päevad vennad, täna tunnen end juba paremini. :)
Aga Sinu mõte on väga hea. Tajun tõesti kohati ahistust mehe liigtähelepanust, kuna ma ise ei suuda tema tunnetele samaga vastata. Natukeseks eemalduda ja rahus mõelda oleks ilmselt päris kasulik.
Post a Comment