Wednesday, January 9, 2008

Mõni mõte kommentaari asjus

Mul puuduvad blogipidamisega seoses negatiivsete kommentaaride kogemused, küll aga on hulganisti olnud toetavaid ja väga armsaid ja positiivseid kommentaare olnud. Paljusid võin isegi oma virtuaalsõpradeks nimetada. Aitäh teile!
Seetõttu oli mulle pisut ootamatu kommentaar hr. või pr. Anonüümselt minu kirjutisele. Lugesin seda ja aina mõtlesin, kas peaksin sellele vastama ja mida ma peaksin vastama. Olin pisut nõutu.
Olen absoluutselt selle poolt, et igal inimesel on õigus oma arvamusele, see on ju täiesti loomulik.
Kõik ei saagi kõigist asjadest ühtviisi aru saada ja erinevad vaatenurgad aitavad minulgi probleemi laiemalt näha.
Kummalisel kombel olen ma elus alati kogenud seda, et kui ma mingis asjas olen väga raudkindlal seisukohal ja veendumusel (eriti mis puudutab teiste tegemisi ja hukkamõistvat suhtumist :D), siis mingi aja pärast seab elu mind ennast just sellisesse olukorda, mille osas ma nii hukkamõistev olin, ning laseb mul seda olukorda näha probleemi sees olija silmadega. Enamasti olen pidanud möönma, et tegelikult talitan taolises situatsioonis täpselt samamoodi... Või siis on TAHTMINE teha samamoodi. Tuleb mõistmine, et elu ei ole must-valge. Võib olla väga palju põhjuseid, miks inimesed nii või teisti käituvad ja hukkamõist ei ole alati parim viis oma suhtumist näidata.
Kommentaator arvab, et ma peaksin blogis oma elu elamise ära lõpetama ja hakkama reaalset elu elama. See on tema arvamus. Mina arvan, et mulle meeldib blogi kirjutada, ja mulle tundub, et mu blogi ka loetakse päris palju, see näitab, et suhete küsimused ja sasipuntrad ei jäta kedagi külmaks, vaid on palju neid, kes on elanud samamoodi, kes elavad samamoodi ning minuga sarnaselt ei ole alati leidnud lahendusi ja väljapääse.
Minul on hea meel, et ma olen saanud palju positiivset tagasisidet ja reaalset abi ning kindlasti on ka sellel oma osa, et ma elan just nii, nagu ma praegu elan.
Ükski lahendus pole kerge, kõik otsused on rasked. See, kuidas mina otsustasin, pole samuti kerge, kuid mulle endale tundub, et ma olen rahul, et otsustasin just niimoodi. Kõige suuremat rõõmu teeb mulle see, et mees tõesti püüab väga (kõige tähtsam, et temaga saab juba rääkida!:D) ja loomulikult tulen ka mina omapoolselt vastu, see ei tähenda, et kõik laabuks ja probleeme poleks, aga sammhaaval astudes võivad asjad kenasti paika loksuda. Lootust on igatahes kõvasti.
Kui kellelegi ei meeldi mu elu ja mu blogi, siis ei pea seda lugema. Arvamust võib alati avaldada, aga loomulikult ei tähenda kellegi arvamus absoluutset tõde. Minul on lihtsalt natuke avaram ülevaade minu blogi lugevatest inimestest ja nende arvamustest. Eks inimese arvamused räägi päris palju tema enda kohta. Nooh, ja vahest olen mina lihtsalt üle reageerinud ja kommentaator polegi seda nii teravalt mõelnud, nagu mulle tundub? Vääritimõistmised on väga tavalised, seetõttu ei tohiks minagi kohut mõista, vaid võiksin aru saada, et asjad võivad olla hoopis teisti kui mina seda tajun ja näen...
Igal juhul aitäh hr. või pr. Anonüümsele, et ta pani mind natuke mõtisklema. :)

11 comments:

Anonymous said...

Mees on aru saanud, et sa teda ei armasta. See teeb ta närviliseks, paneb vastavalt käituma. Sa lihtsalt ei ole aru saanud, et oled mehele esimesena haiget teinud.Naine, kes oma meest imetlusega ei vaata, loob omale kehva mehe.Naine, kes oma mehele muredest ei räägi või kirjuta, vaid jagab muret võõrastega, on kehv naine.Saa väärtuslikuks ja ära ole kehv.
„Ära küsi iseendalt, mida maailm vajab.
Küsi endalt, mis paneb Sind elavnema
ning mine ja tee seda.
Sest see, mida maailma vajab,
on inimesed, kes on muutunud elavaiks."
Harold Whitman

Maailm jaotub nähtavaks ja nähtamatuks pooleks. Nähtava poole peal on mees number üks, nähtamatu poole peal naine. Kuna naised ise ei näe nähtamatut poolt ja oma võimu selles, trügivad nad nähtava poole peale ning püüavad ka seal esinumbriks saada. Naiste psühholoogiline terror meeste suhtes on praegu nii suur, et õudne. Kui nende ambitsioonid tõesti täituksid, käiks suur pauk ja maailmast poleks enam midagi järel.»

L.V

Armastuse nimel ohverdab ainult rumal. Tõeline armastus ei nõua ohvreid, ta on ise andja.

Valgeseelik,sa nõuad, mitte ei anna.





Seljataha peaks hakkama jääma aeg, kus arvati, et haigeks jäädes tuleb arst ja teeb terveks. Terveks saame me ennast ainult ise teha, arst tuleb meile oma teadmistega appi.


Me näeme, kuuleme, tunneme erinevaid lõhnu ja erinevaid maitseid. Me naudime mõnusat suplust vees ja tunneme valu kui jala ära lööme. Me liigutame ennast vastavalt soovile ja kõnnime sinna kuhu tuli mõte minna. Meil on keha, mis vastab automaatselt igale meie soovile. See on imede masin, mida tuleb toita, joota ja korras hoida, et ta kestaks. Millesse tuleb suhtuda hoolitsuse ja armastusega. Ta on iseparanduv ja end ise pidevalt uuendav. Meie füüsiline keha on keeruline struktuur. Ta koosneb tohutust hulgast imepisikestest rakkudest. Nagu inimestel, on ka rakkudel nii erinevusi kui sarnasusi. Nad elavad koos "perekondadena", töötavad rühmade ja kogukondadena terviku heaolu nimel - täpselt nii, nagu inimesed tööd tehes ja perekondlikke kohustusi kandes annavad oma panuse ühiskonna heaks, milles nad elavad.

Iga mikroskoopiline rakk kujutab endast tervikut, millel on oma identiteet ja mis on teadlik oma isiklikust funktsioonist. Raku keskel olev tuum kontrollib ja suunab raku funktsioone. Tänu DNA-le sisaldab tuum tohutu hulga informatsiooni. DNA laineline struktuur kannab endas inimkeha ehituse põhiskeemi. Iga rakk sisaldab piisavalt informatsiooni, et üles ehitada terve keha. Kuid olgu tema ülesanne ja spetsiifiline funktsioon millised tahes, allub ta käsule täita oma ülesanne ja ennast taastoota. Keha pehmeid kudesid ja lihasmassi toetab luustik. See kaitseb ühtlasi elutähtsaid organeid, mis moodustavad kehas kontrollkeskusi ja abisüsteeme.
Keha sensoorsed organid vahendavad ümbritsevast maailmast informatsiooni, mis antakse töötlemiseks ja analüüsimiseks edasi ajusse. Mees tunnetab sind rohkem kehaga, mitte sõnade abil.

Hoolitsege siis oma mehe eest. Pühendage talle tähelepanu nagu oma parimale sõbrale. Armastage ja nautige teda. Aga ärge temasse sedavõrd kiinduge, et muutute tema orjaks. Austage oma meest. Ta on sild teie Hinge ja mõistuse vahel. Tema aitabki teil olla juurtega mullas. Ta on teie sõber ja kaaslane läbi Maise Elu. Ärge valmistage talle meelehärmi.









Mida me endas toidame, see kasvab
- niisugune on igavene loodusseadus.

Johann Wolfgang Goethe

myself said...

vaidlen vastu. kaua sa armastad, annad ja naudid, kui vastu ei saa?
teine pool võtab minu andmist loomuliku osana elust ja kui ma siis ükspäev ütlen, et nii ei sobi mulle, siis on jama lahti.

ja mees ei saagi aru, et tema on mulle ka haiget teinud.

minu meelest pingutavad naised rohkem, et suhet hoida.
mis ei tähenda, et naised kunagi vigu ei teeeks.
mina väidan, et iga suhte mõõnades on osalised mõlemad pooled. tõusudes ka. ning sellised situatsioonid nagu siinse blogi omanikul omavad endas mõlema poole vigu.

raske on anda, kui sulle ei anta.
see kehtib mõlematpidi. enamasti on raske leida, kus ahel katki läks.

mehed muide muganduvad pereeluga kergemini. mehed on need, kes kiiremini uude koosellu lähevad kui naised: selleks, et jätkata oma kodurutiini.

katkendlikud ja hüplikud mõtted.
Valgeseelik, ära põe. igale blogijale on kehvasti öeldud. esimesed korrad lähevad hinge, hiljem õpid neid sügavalt mitte võtma.
näiteks mind on blogimine ka reaalelus kõvasti aidanud. mõtete läbikirjutamine nähtamatutele, kuid reaalsetele lugejatele näitab nii mõndagi uut külge. lisaks on hiljem hea analüüsida.

Voldemar-August said...

Mina olin ka, palju mitte vähe, nõutu, lugedes lugu "Alkoholiuimas naine on kerge saak?!" Nõutust rõhutas fakt, et mees oli toonud veini ja õlut. Kes küll joob korraga veini ja õlut? Aga see selleks. Tundus mulle, loo sisuks oli: küll mees on ikka paha, joodab naise täis et seksi saada. Ka paljud lugu kommenteerinud paistsid sama meelt olema. Õige. Tõesti, on paha kui asjalood nii on. Kuid kirjapandud loo autor oli ju naine, mitte mees. Lugu peegeldas tema seisukohta ja suhtumist. Niiet olen sisuliselt nõus kõnealuse kommentaatoriga. Naise seisukoht intiimsuhte olemusest on kohutav. Kui mehe kavatsused olid sellised nagu loos kirjeldatud, on kohutav ka mehe seisukoht. Olukord saaks muutuda ainult mehe ja naise koos muutumisel. Kuid ma pole nõus sellega, kuidas kommentaator oma mõtet väljendas. Vabandage mu lihtsustust, kuid: kurat, jäta see jama ja hakka õieti elama. Jaa, jaa, ma pingutasin nüüd natuke üle et asja olemus selgemaks saaks. Vabandust. Kuid. On vähe mõtet öelda kellelegi: sa teed asju valesti. Vaja oleks öelda mis on valesti ja öelda seda öeldavale arusaadavas keeles. Selle poolest meeldib mulle selles postituses olev anonymouse kommentaar tunduvalt rohkem.
Kas mees võtab ja naine annab seksi? Mingil kirgliku armumise faasil ilmselt küll. Kuid kui kaua koos elanud mees ja naine hoiavad sellest faasist kinni, ega ava teineteisele oma intiimsust, muutub vastastikune iha varsti vastastikuseks vastumeelsuseks. Intiimsuse avamine tähendaks ka seda, et õeldakse teineteisele seda, mida mõeldakse. Kui mees tahab seksi, siis ta ütleb seda, või näitab, kuid ei püüa pettusega saada. Kui naine momendil seksi ei soovi, siis ta ütleb seda, mitte ei teeskle joobnut. Intiimsus olekski oma tegeliku olemuse näitamine. Muidugi, kui asjad on kord juba käest läinud, on raske olla intiimne. Eriti veel, kui ollakse suhtesõltlane. Suhtesõltlane teeks mida iganes, et ainult midagi ei kahjustaks nendele nii olulist: suhet. Siis tulebki, et kiputakse maha varjama ebameeldivusi. Neid mitte ütlema, mitte näitama. Kuid see ju tähendab, et hüljatakse intiimsus- oma tõelise olemuse näitamine. Intiimsus eeldab tasakaalu, et ei õeldaks mitte ainult meeldivusi vaid ka ebameeldivaid asju, isegi kui ei tahaks.

Sipsik said...

Teema on küll möödanik, kuid tahaksin ka oma arvamust avaldada. Ise pean end mõttelaadilt pigem mehelikuks kui naiselikuks, seega äkki on natuke abiks?

Nimelt kas ei või olla varianti, et mees tahtis sind lihtsalt kerge alkoholiga veidi lõdvestada? Et sa poleks nii pinges ja sinus vallanduks see, mis sees paisete taga? Et lõdvestunult tungib sinu seest pinnale see mida tema soovib sealt leida - lähedus tema suhtes. Asi päädiks seksiga, mis minule teadaolevalt meeste maailmas on suureks asjade ja pingete lahendajaks. Et nii mõnigi asi saab uue ja kirkama tooni, kui seksiga pingeid vähendatud.

Ei usu, et mees lihtsalt täis sind joota tahtis, et siis läbi tõmmata. Kui ta üritab sinuga suhteid siluda, siis ta sind ära kasutades kõigele kriipsu peale küll ei riskiks tõmmata. Pigem ehk oli tegu temapoolse üritusega sulle läheneda. Meestele saab läheneda hea kõhutäie ja hea seksiga, seega tema mätta otsast vaadatuna oli tegu ehk hoopis teine kui see sinu mättalt paistab.

Kõlab küll veidralt, kuid nt minu elus eksisteerib moto, et igale probleemile saab värskema pilguga vaadata kui enne üks korralik kepp teha. Ja kui mul on praeguses suhtes olnud probleeme, siis mind hästi tundev eks on andnud nõu: "Tead, lase härral ennast korralikult läbi tõmmata ja siis näed et asjad polegi nii tumedates toonides".
Kõlab ehk robustalt, kuid ehk on üks lisavaatenurk millele tasuks mõelda?
Muidugi peaks su mees sind kõige paremini tundma, kuid see et ta otsis lähedust, näitab minu aoks pigem tema meeleheitlikku püüdu. Mitte odavat keppi. Seda saaks ka mujalt.
Minu arvamus...

printsess said...

Tere Valgeseelik,

Ma pole sind küll püsivalt lugenud, aga vahel satun sinu postitustele küll. Aga seekord mõtlesin, et võiks siis midagi öelda ka selle diskusiooni asjus, mis antud kurjast kommentaarist tekkis.

Üldiselt nõustun sipsikuga. Mehed ei taha alati ära kasutada. On ka selliseid mehi, aga ma usun, et nende vallutused jäävadki ühe, kahe kordseteks. Neil ei olegi enamle muud vaja tõestada, kui see, et naise kätte saavad. Üldjuhul aga suhtes olev ja suhtesse astuda püüdev mees iseenda naist ära kasutada ei plaani. Alkohol võib ju olla hea meelelahutaja ja närvipinge maandaja. Alakoholi abiga on lihtsam inimestele hinge pugeda. Ära ütle, et sa ise seda tähele ei ole pannud, ma olen kindel, et oled.

Aga kurjade kommentaatorite asjus. Vahel ma mõtlen ka mõne postituse peale natuke viltu, aga üldiselt ma oma negatiivseid emotsioone välja elama ei hakka. Mis siis saaks, kui blogi kommentaariväljast saaks uus delfi, kus igaüks sind sõimama võib tulla. Blog võib küll avalikult üleval rippuda ja igalühel on seda õigus lugeda, aga samas on see mõne inimese isiklik elu ja mis asja on vääral sinu elus sorkida. Veelrohkem sulle midagi halba nähvama tulla. Kommenteerija peaks endale tedvustama, mida ta teeb ja kas ta tahaks, et temale inetuid sõnu tullakse ütlema.

Voldemar-August said...

Ahjaa, üks oluline asi jäi eile kirja panemata. Intiimsuse võimetus on mumeelest üsna tavaline probleem. Ütleks isegi, intiimsuseks võimelised on vähesed õnnelikud. Minagi vaevlen selle probleemi käes, muidu ma ju ei arutleks siin selle üle, vaid tegeleks mingi mind rohkem huvitava teemaga. See, et Sa Valgeseelik oled selle probleemi oma blogis avalikuks aruteluks toonud, paneb Sinu ees mütsi kergitama.
Mis puutub alkoholi kasutamist pingete mahavõtmiseks. Siis ja, näib, et see toimib. Kuid see on ainult näilisus. Tegelik toimemehanism on alkoholil, kui inimese hinge, või vaimu, või tema tegeliku olemuse e. intiimsuse eemaldaja. Seda võib selgelt märgata elupõliste alkoholitarbijate juures, mis neil puudu on. Koos intiimsuse kadumisega kaovad ka intiimsuse enesekontrolli mehanismid e. pidurid ja näibki ,et inimene on suhtlemises palju vabam. Kuid mis mõtet on suhtel, kui sind ennast kohalgi pole.

valgeseelik said...

Aitäh Anonymousele, Myselfile, Voldemar-Augustile, Sipsikule ja Printsessile kommentaaride eest.
Ma nüüd püüan omakorda teie kommentaare kommenteerida:)
Kulla Anonymous, ma olen alati seda meelt olnud, et naise armastus on mehele väga oluline. Aga nii on see ju ka vastupidi - ka mehe armastus on naisele väga oluline, öeldakse, et naisest on kohe näha, kas mees teda armastab või mitte. Sama ka vastupidi, olen nõus. Kuid ma ei saa enda puhul nõus olla sellega, nagu poleks ma oma meest imetlusega vaadanud või teda piisavalt armastanud ega tema eest hoolitsenud. Ma olen seda pikki aastaid teinud, kuid pole märganud, et tal sellest eriti miskit oleks olnud. Ma pole nõus sellega, et mina olen esimesena mehele haiget teinud. Praegune seis on ju tagajärg, mitte lahkhelide algus. Ma ei taha siin mingit kannatajapoolt mängida (õnneks halvad asjad ununevad!), kuid probleemiks on olnud just see, et ma ei ole saanud oma muredest mehele rääkida just tema enda suhtumiste tõttu. Alati olin ma siis ise loll, kui mul mõni probleem tekkis, kui mul raske oli, siis oli see mulle paras, mis ma siis ahnitsen endale asju, millega ma hakkama ei saa - ma ei tahtnud enam rääkida oma muredest mehele, kellelt kuulsin vaid sõimu, alandamist ja halvustamist, pigem rääkisin sõpradega, kes andsid nõu, toetasid ja aitasid. Kuidas siis olla väärtuslik naine Sinu kriteeriumide järgi? Alla neelata, lõuad pidada ja edasi teenida - siis on väärtuslik naine? Seda ma ju tegingi. Mis Sa arvad, kui kaua on võimalik niimoodi elada? Elu lõpuni, ütled Sa? Kindlasti, kui Sa enne elu lõppu aimu ei saa, et suhted mehe ja naise vahel võivad ka hoopis teistsugused olla. Ja kui juba sellest aimu saad, siis enam ei taha niisugust elu.
Ma ei arvagi, et ma armastuse nimel midagi ohverdaksin. Kui ma armastan, siis jäägitult, ja ma olen valmis armastatu heaks tegema kõike, pidamata seda mingiks ohverduseks, vaid see on kõige loomulikum asi maailmas - teha tema jaoks kõik, et ta oleks õnnelik, sest siis oled ka ise õnnelik. Armastus ongi andmine - absoluutselt nõus. Ja kui ma kedagi armastan, siis olen valmis talle andma kõik. Väga lihtne.
Ma ei arva, et ma midagi nõuan. Lihtsalt kui mina olen tühi ja mul ei ole praegu mitte midagi endast anda, ja kui mees tahab, et ma oleksin temaga koos, siis ei nõua ma temalt mitte midagi. Ma olen valmis uuesti proovima ja on võimalus, et minu armastus tema vastu taas ärkab. Ma ei nõua, vaid tema ise tahab mulle anda parimat ja tahab ise muutuda, et meil oleks koos võimalik elada. See ei tähenda, et mina vastu midagi ei anna, vaid ainult ootan temapoolseid pingutusi. Mina ju püüan samamoodi endast olenevaid mõttemalle ja suhtumisi korrigeerida ja muuta.
Aitäh Sulle, kulla Myself, Sina saad minust paremini aru. Ongi raske anda, kui midagi vastu ei saa. Kui Sind vastu armastatakse, siis annab see hingejõudu ja suurendab veel ja veel Su armastust ja nii toidab armastus armastust. Ma ei väida absoluutselt, et mina pole vigu teinud ja ainult mees on süüdi - kohe kindlasti mitte. Olen nõus Sinu mõttega, et suhtes on kaks poolt ja mõlemad vastutavad suhte toimimise eest.
Aitäh, Myself, mind aitab ka blogipidamine palju, just seesama mõtete läbikirjutamine aitab mindki.
Tänan, kulla Voldemar-August, mitme pika kommentaari eest. Tead, meie vahel joome veini ja õlut, kusjuures enne ikka õlut ja siis veini, proovi, vahel on täitsa hea! :)
Olen nõus sellega, et pole mõtet öelda, et teed midagi valesti, pigem näita, mis on valesti ja õpeta õigesti tegema. Kuid - elus on raske soovitusi jagada, see pole treipingil julla treimine - paraku. :)
Mis aga puudutab suhtumist intiimsuhtesse, siis rõhutan veelkord asjaolu, et tõrge on praegu tõesti minupoolne ja on psühholoogilist laadi. See, kuidas mina olen antud olukorda kirjeldanud, võib mõjuda tõesti inetult, kuid ma tunnistan , et selle taga oli minu hirm ja psühholoogiline blokk. Kuid et ma ei julgenud seda otse öelda, see tuleneb meie nn. ajaloost, sest ma pole veel harjunud sellega, et ma võiksin avameelselt rääkida oma mõtetest, ikka on hirm, et mismoodi ta sellesse suhtub ja äkki hakkab karjuma, vihastama, saadab peesse ja lööb ukse pauguga kinni. Sellist käitumist olen ma terve elu näinud, üsna raske on neid hirme endast välja saada, ma loomulikult püüan, kuid see ei tule nii kiiresti nagu kõrvalt vaadates arvata võiks. Ma ootangi meie suhtelt seda, mille kohta Sina oled öelnud: intiimsus - oma tegeliku olemuse avamine. Loodan, et me jõuame sinnani, igal juhul lootustandvaid märke on palju. Ja siis ei pea ma teesklema joobnut, et ruttu magama minna, vaid ma võin julgelt öelda, et ma ei taha seksida, vaid näiteks lihtsalt kaisus olla. Aga ma arvan, et kui me oleme jõudnud intiimsuseni (Sinu mõistes, Voldemar-August), siis ma tahan ise seksi, sest kõige olulisem on tunda, et mind armastatakse ja hoitakse, minust hoolitakse ja minuga arvestatakse. Kui ma seda tunnen, siis saan pikapeale jagu ka psühholoogilistest tõketest.
Kulla Sipsik ja Printsess, aitäh teile teie arvamuste eest, ma jagan seda, sest arvan ka ise, et tegelikult oli mehe plaan lihtsalt olla minuga koos ja natuke lõõgastuda ja tõesti - kindlasti mulle ka hingeliselt lähemale jõuda. Muidugi võis tal olla soov seda meeldivalt lõpetada, aga ma ei usu samamoodi, et ta oleks tahtnud mind pahatahtlikult ära kasutada, vaid ikka kõige paremate kavatsustega. Küllap ta lihtsalt eeldab, et mina tahan teda samapalju kui tema mind. Minu psühholoogilistest tõketest ei teadnud tema midagi, ehkki ma nüüd olen püüdnud talle seletada. Paistab, et ta aktsepteerib seda ja vähemalt püüab mõista.
Sinu moto, Sipsik, võib küll tunduda robustne, kuid sel on väga tugev tõepõhi all - seksuaalselt rahuldatud naine on hea naine ja tal on vähem probleeme, s.t. probleemid ei tundu tema jaoks nii suured. Rahuldamata naine seevastu on igavene vingats ja alatasa probleemid ülepea! :):):) Olen seda endagi pealt väga hästi näinud.:)
Aitäh Sulle, Printsess, ka kommentaaride osas sõna võtmast.:) Jagan Sinu arvamust.
Tänan, Voldemar-August lisakommentaari eest. Ma võin kinnitada, et ma olen võimeline intiimsuseks, järelikult kuulun nende väheste õnnelike hulka. :) Küll aga on intiimsus kahepoolne, seda ei ole mõeldav paarisuhtes üksi viljeleda. :)Ja see on armas, et Sa mu ees mütsi kergitad - aitäh! :) Võtan seda kui komplimenti. :)
Alkoholi ja intiimsuse teema oli Sul kenasti esile toodud - aitäh!

kukupai said...

Tore lugeda, et Sulle on siin nii palju asjalikke ja mõistvaid blogisõpru tekkinud ja ka seda, et on lootust elu joonde saada.
Kommentaatoreid ja kommentaare on mitmesuguseid, kindlasti ka selliseid, kes ainult oma mätta otsast vaatavad ja ainult oma arvamust õigeks peavad. Jõudsid nad ka Sinu blogini. Mõnikord on selliseid päris kasulik lugeda, ehk annab teise vaatenurga. Aga labane sõim ja lolliks tembeldamine seda muidugi ei tee. Mina olen endale vist suutnud üsna paksu naha kasvatada juba. Samas - ebameeldivaid ja valusaid asju saab ju öelda ka teist inimest solvamata.
Lisaks - soovitan tsekata blogi Hundi ulg, ma ei leidnud lugu üles ja ei oska linkida ka, aga blogipuust peaks leidma. See puudutab otseselt Sind ja ma ei osanud isegi midagi arvata sellest loost, saati siis kommenteerida...

valgeseelik said...

Aitäh, kallis Kukupai. Ma olen sama meelt, et on kasulik lugeda igasuguseid arvamusi, annavad nad ju ikkagi teise vaatenurga, kuid just nimelt - ka valusaid asju saab öelda haavamata ja lolliks tembeldamata. Seda enam, et alati on see ainult üks võimalikke vaatenurki paljude seas. Tõde kui sellist ei olegi,on subjektiivne suhtumine asjadesse. Mina näen ju ka vaid oma mätta otasast, teised näevad hoopis teisti. Aitäh,Sinu soovitatud blogi lähen piiluma, Sa tegid mind uudishimulikuks, kui ütlesid, et see puudutab otsteselt mind... :)

jospel said...

http://hundiulg.blogspot.com/2008/01/mille-peale-valgeseelik-punastab.html võiks olla koht mida Sa otsid :)

valgeseelik said...

Aitäh, Jospel, tänu Sinu viitele leidsin kenasti üles:) ja lugesin... ja ei saanudki eriti aru, mida siis öelda oli tahetud. :):):)