Probleeme sajab ustest ja akendest.
Eile tegin veel oma põhitööd õhtul kodus olles, sest saadud infole tuli kuidagi reageerida ja midagi ette võtta.
Aga üleüldse näis kuuseis kehv olevat, sest veel mitu inimest helistasid oma murede pärast. Ühel koduigatsus kaugel-kaugel olles, teisel hullemast hullemad suhteprobleemid ja sellega kaasnevad kujuteldamatud olukorrad.
Võib-olla ongi hea, kui asjad lähevad nii hulluks, et peab saabuma mingi lahendus, sest muudmoodi enam ei ole võimalik edasi elada.
Sellegipoolest tean, kui raske tal on ja saan ka temast aru, et ta tunneb endal vastutust. Kuid samas ei ole mitte millegagi õigustatud tema asetamine sellistesse olukordadesse. Asi on väga-väga tõsine ja on ilmselt ajaküsimus, mil lahendus tuleb. Kuid senini on paljudel inimestel närvid pingul ja mõnel tohutud süütunded, mis kõrvaltvaatajate silmis pole kohased ega vajalikud.
Igaüks elab oma elu. Kuid keegi pole väärt väärikas eas elama manipulatsoonide surve all, mida kõike õigustatakse maailmatu suure armastusega.
Minu jaoks on armastusel siiski teine tähendus ja väljendus. Ma väga loodan, et ma ise ei ole käitunud ega käitu niimoodi inimestega, keda väidan armastavat.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment